Riigi Kinnisvara AS osaleb Euroopa territoriaalse koostöö ehk Interregi projektis EFFECT4Buildings. EFFECT4building projekti eesmärk on suurendada Läänemere piirkonna avalike hoonete energiatõhususe valdkonna arenguvõimalusi. Sihtrühmaks on avalik-õiguslikud kinnisvaraomanikud, kes omavad teadmisi hoonete energiatõhususe arengutest ja võimalustest, kuid ei ole täna neid praktikas laialt kasutanud.

Tulemuseks on projekti partnerite senise kogemuse vahetamine ja parimate lahenduste kaardistamine. Lisaks analüüsitakse piirkonnapõhiselt erinevaid rahastamismeetodeid, eesmärgiga vähendada kinnisvaraomaniku investeeringute riski, hõlbustada investeeringute saamist ja suunata sobiva rahastamismeetodi valikul. Rahastamismeetodite ja abivahendite all vaadeldakse näitena:

tasuvusaja arvutused (lihttasuvusaeg, nüüdisväärtus, investeeringu tulusus vms), eesmärgiga vähendada investori riske;
energia kui teenuse rakendamise analüüs, eesmärk energiasäästu saavutamine ning hoone omanikku huvitav lisaväärtus (näiteks sisekliima paranemine, parem energiamärgise klass vms), mille juures kogu investeering kaetakse energiamaksumuse vähenemise arvelt;
võimalusi rohelise üürimudeli (rentniku huvi ja valmidus energiat säästa koostöös hoone omanikuga) rakendamiseks;
majanduslikud mudelid energia üheaegseks tootmiseks ja tarbimiseks.

EFFECT4Buildings projekti on kaastatud 9 partnerit 7-st Läänemere-äärsest riigist: Rootsi (2), Soome, Norra, Läti, Taani, Poola ning Eesti (Riigi Kinnisvara AS ja Tehnopol). Projekt kestab 3 aastat ning projekti rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist ning partnerite omafinantseeringust.

Projekti infoleht www.rkas.ee/parim-praktika/effect4buildings.

Eesti Kaitsevägi teatas täna, et üle 100 tööandja on toetamas reservõppekogunemisele kutsutud töötajaid säilitades neile palga või kattes õppekogunemisel osalemisel makstava toetuse ja palga vahe. Meeldiva üllatusena on RKAS sajas tööandja, kes kaitseväele on oma otsusest teada andnud.

Riigi Kinnisvara ASi juhatuse esimees Kati Kusmin, ütles, et on tore kokkusattumus olla Eesti Vabariigi 100. sünniaastapäeva aastal sajas tööandja, kes on teatanud oma märgilisest panusest Eesti riigikaitsesse.

„Riigi Kinnisvara teab, et kodumaa kaitsjatele on oluline, et nende tagalas on kõik korras. Reservväelase tagala on lisaks kodule ka töökoht, ning tööandjale on oluline, et õppekogunemisele kutsumine, ei halvendaks töötaja ja tema pere igapäevast majanduslikku toimetulekut ning reservväelane saaks keskenduda neil päevadel põhilisele – kodumaa kaitsmiseks oma sõjaväeliste oskuste lihvimisele,“ ütles Kusmin.

„Kui meie riik on hästi kaitstud, siis saame ettevõttena tunda rõõmu, et oleme olnud oma võimaluste piires selles osalised, lisas juhatuse esimees. Tänaseks on oma osalemisest 2.-14. maini peetavatel Kaitseväe suurõppusel Siil teatanud viis Riigi Kinnisvara ASi töötajat.

Raul Prank, tehnilise toe juht: Olen üks paljudest kes tänavu sai kutse kevadisele suurõppusele Siil. Kaitseväeteenistuse läbisin suurtükiväelasena 2006-2007. aastal ning olen käinud õppekogunemistel ka hiljem, kuid nii suurel õppusel osalen esmakordselt. Pean oluliseks, et kord omandatud kaitseväelase oskused ei ununeks ja uueneks ning eks ole hea ka vanade relvavendadega üle pika aja taas kohtuda. Ma tunnustan ka tööandjat, kes ei lase oma reservõppekogunemisele kutsutud töötajatel palgas kaotada, hea on teada, et toetame kõik riigikaitset omal võimalikul moel!“

Sven Pedari, suurkliendihaldur: „Osalen Siilil tänavu reservohvitserina vabatahtlikult ja tean, et minu ülesandeks saab militaar-tsiviilsuhetega tegelemine kogu õppuse vältel. Sellel on üks suur ja selge põhjus – Eesti. Praegu löön kaasa Kaitseliidu tegevuses ning minu jaoks on riigi kaitsevõime parandamine ja reservväelaste kaasamine oluline ja mul on hea meel, et tööandja toetab riigikaitsesse panustavaid töötajaid."

Urmas Glase, kommunikatsioonijuht: „Eelmisest suvest saati olen reservväelasena osalenud tsükliõppes pataljoni staabiohvitseride kursusel ning kaks nädalat õppusel Siil on selle loogiliseks jätkuks, kus panustan lahingüksuse juures militaar-tsiviilkoostöösse. Olen riigikaitsesse panustamist küsijatele põhjendanud kui isiklikku panust oma SKTst Eesti kaitsevõimesse. Olles enam kui 30 aastat tagasi teeninud aega nõukogude armees on huvitav ka võrrelda praegu omandatavaid teadmisi ja oskusi toonastega.“

Kaitseväe andetel on viimase kolme päeva jooksul töötajaid toetavate tööandjate nimekirja lisandunud üle 30 ettevõtte, asutuse ja organisatsiooni.

Vastseliina päästekomando on Eestis eriline mitmel põhjusel. Esiteks on päästekomando Eesti esimene kaasaegne päästeteenistuse tüüphoone, mis on eeskujuks teistele tulevastele päästekomandodele. Ning teiseks, enne hoone Päästeametile üleandmist, viisime läbi süsteemide komplekskatsetuse võimalike tõrgete kõrvaldamiseks, et hoone oleks valmis päästjate teenimiseks esimesest päevast peale.

„Tüüphoone tähendab parimat kasutusfunktsioonile vastavat lahendust, mille arhitektuur on kaasaegne, kõrgetasemeline ning arvestab ümbritsevat keskkonda. Kõige olulisem on, et heas koostöös valminud Vastseliina päästekomando sai väärilise töökeskkonna, et keskenduda kogukonna turvalisuse tagamisele,“ ütles RKAS-i arendusdirektor Timo Aarmaa.

Hoone garaaži mahuvad kaasaegsed päästeautod ja varsti lisandub muule tehnikale paat, tänu millele kasvab komando veepääste võimekus. „Viimase aastaga on mitu komandot saanud kaasaegsed, mugavad ja head töötingimused ning päästetehnika on uuenenud rohkem kui kunagi varem," märkis avamisel siseminister Andres Anvelt. "See kõik on hädavajalik, aga kõige olulisem on inimene. Peame meie päästjaid hoidma ja neile väärilist palka maksma, mis on minu kui siseministri jaoks prioriteet," lisas Anvelt.

Riigi Kinnisvara koostöö Siseministeeriumi ja Päästeametiga jätkub, alustame Pärnu politsei- ja päästeameti ühishoone ja Kihnu päästehoone ehitusega. Projekteerijad tegelevad täna Sillamäe politsei- ja päästeameti ühishoonega. Valmis on saanud projektid Tallinna Lilleküla ja Nõmme päästedepoode uuendamiseks.

Vastseliina päästekomando asub Pritsumaja kinnistul Vastseliinas, mida iseloomustavad märksõnad funktsionaalsus, vastupidavus, kauakestvus ja energiasäästlikkus. Tegemist on 758 ruutmeetri suuruse suletud netopinnaga hoonega, mis arvestab tänapäevaseid vajadusi päästetööde teostamiseks ning vastab II grupi päästekomandode toimimiseks esitatavatele nõuetele. Vastseliina päästekomando on Eesti esimene kaasaegne päästeteenistuse tüüphoone, mille eeskujul plaanitakse tulevikus rajada teisi päästekomando hooneid üle Eesti. Komandohoone ideelahenduse „TUUR“ autoriks on arhitektuuribüroo Kavakava OÜ (autorid: Siiri Vallner ja Indrek Peil) ning ehitaja Semuehitus AS. Ehitustööde maksumus on 1 135 581 eurot pluss käibemaks.

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) kuulutab 9. aprillil välja 2018. a teadus- ja arendustegevuse toetuste konkursi. RKAS panustab teadus- ja arendustegevusse oma põhitegevusega seotud valdkondades, nagu hoonete energiatõhusus, ruumide sisekliima, innovaatilised tehnoloogiad ehitusvaldkonnas ja kaasaegsed töökeskkonnalahendused. Koostööl teadus- ja arendusasutustega on oluline roll RKAS-i kinnisvara valdkonna ekspertiisi tõstmisel ning innovatsioonide eestvedamisel kogu kinnisvara- ja ehitussektoris.

Ootame kandideerima haridusasutuste uurimisprojekte järgmistes valdkondades:

ruumide sisekliima ja selle seos tööviljakusega;
hoonete energiatõhusus, mh
- energialiigid,
- tehnoloogiad,
- tervikkontseptsioonid jms;
protsesside keskkonnasäästlikkus, mh
- kavandamine,
- projekteerimine,
- ehitamine,
- ekspluateerimine jms;
„tark maja“;
uued tehnoloogiad, mh
- BIM (Building Information Modelling),
- RFID (Radio Frequency Identification),
- hooneautomaatika lahendused jms;
kaasaegsed töökeskkonnalahendused, mh
- virtuaalsed töökohad;
- „paindlikud hooned“ (kohandatavad, ümberehitatavad) jms;
muud ehitusliku keskkonna kavandamise-, rajamise- ja haldamisega seotud valdkonnad.

Toetuste taotlused koos uurimisprojekti kirjelduse (probleemi kirjeldus, uuringu eesmärk, kasutatav metoodika, loodav lisandväärtus), meeskonna, ajakava, eelarve ja taotletava toetuse suurusega palume saata RKASi teadus- ja arendustegevuste koordinaatorile aadressil: evelin.arak@rkas.ee.

Taotluste esitamise tähtaeg on 4. mai 2018.

Riigi Kinnisvara AS avaldas eile, 18.aprillil uued BIM (Building Information Modeling) nõuded projekteerimisele ja teostusmudeli koostamisele. Koostöös digitaalehituse klastri ja teiste valdkonna spetsialistidega koostatud mudelprojekteerimise nõuded kuuluvad RKAS-i "Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele 2017" komplekti.

Uue juhendi ajendiks oli vajadus konkreetsemateks ja detailsemateks nõueteks, uute teemade (nt sisearhitektuur ja teostusmudel) täpsem defineerimine, IFC (BIM-i avatud standard) andmestandardiga parem seostamine, dubleerimiste kõrvaldamine ja loetavuse parandamine. Uued nõuded toetavad mudelite kasutusvõimaluste laienemist, suuremat projektide ülest standardiseeritust ning mudelite usaldusväärsuse kasvu. Uued nõuded on kõigile tutvumiseks leitavad RKAS-i kodulehelt http://www.rkas.ee/parim-praktika/tehnilised-nouded-mitteeluhoonetele või www.rkas.ee/bim.

Uue BIM juhendi sisendiks kasutati USA, Singapuri, Norra ja Eesti BIM-teemalisi juhendeid ja standardeid. Uusi nõudeid tutvustab 19.aprillil rahvusvahelisel BIM konverentsil "BIMsummit Estonia" RKAS-i BIM projektijuht Silver Ader.

Esimesest RKAS-i mudelprojekteerimise juhendist on möödas 10 aastat. Uus juhend on järjekorras neljas RKAS-i koostatud BIM juhend. Paralleelselt juhendite täiendamisega on tõusnud ka BIM mudelite kvaliteet, paranenud modelleerimise oskused ning tõusnud üldine teadlikkus mudelprojekteerimise kasulikkusest. Alates 2015. aastast tellib RKAS kõik uute hoonete projekteerimised kasutades BIM tehnoloogiat ja metoodikat.

Täna peeti Viimsi riigigümnaasiumi sarikapidu, tähistamaks tulevase koolihoone maksimaalse kõrguse saavutamist. Sarikapeo traditsiooniks on tänada ja kostitada ehitajaid, mis loob head suhted majavaimuga ning toob hoonele head õnne.

Viimsi riigigümnaasiumi direktor Karmen Paul, Merko Infra juhatuse liige Marek Hergauk ja ehituse projektijuht Ott Noor ning Riigi Kinnisvara juhatuse liige Piia Kallas.

Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsleri Tea Varraku sõnul on esimene Harjumaale rajatav riigigümnaasium uhke ja uuenduslik ehituslikult ning – mis veelgi olulisem – õppekorralduslikult. „Loome gümnasistidele atraktiivse keskkonna, mida kinnitab kooli kandideerijate rohkus juba praegu. Lisaks kriitilise mõtlemise, enesejuhtimise ja õpioskustele innustatakse loodavas riigigümnaasiumis ettevõtlikkusele ja antakse möödapääsmatult tarvilikud infotehnoloogiaalased teadmised,“ lisas kantsler.

540 õpilasele mõeldud tänapäevane gümnaasiumihoone ehitatakse Haabneeme, Viimsi valda, tegemist on esimese riigigümnaasiumiga Harjumaal. Planeeritava koolihoone netopind on ligi 4 150 ruutmeetrit.

Hoone projekteerimisel kasutati ehitusinformatsiooni modelleerimist BIM (Building Information Modelling). Mudelprojekteerimise abil on lihtsam hinnata projekteeritava hoone tulevast energiavajadust, halduskulusid ning kasutusmugavust.

„See koolimaja valmib justkui rätsepaülikond - kordumatu, ainulaadne ja loodud ainult selle tellija vajadusi arvestades. Tänu koostööpartnerite ühisloomingule oleme kujundamas õpikeskkonda, mis toetab suhtlemist, uurimist, mõtlemist, loovust, tegutsemist, erinevaid õpetamise ja õppimise viise. Ootame väga oma innovaatilise koolihoone valmimist, et luua õppimist toetavad tingimused nii vormis kui sisus,“ ütles Viimsi riigigümnaasiumi direktor Karmen Paul.

Koolimajale soovisid head Haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Tea Varrak, Riigi Kinnisvara juhatuse liige Piia Kallas, Merko Infra juhatuse liige Marek Hergauk, Viimsi riigigümnaasiumi direktor Karmen Paul ning Viimsi abivallavanem Janek Murakas. Riigi Kinnisvara AS-i juhtimisel ja hallatav Viimsi riigigümnaasium valmib selle aasta sügiseks.

Riigi Kinnisvara juhtimisel ehitatava Viimsi riigigümnaasiumi hoone arhitektuurilahenduse „CLT“ autoriteks on Novarc Group AS ning KAMP Arhitektid OÜ (Jan Skolimowski, Peeter Loo ja Kaspar Kruuse). Koolihoonet projekteeris ja ehitab Merko Ehitus Eesti kontserni kuuluv Merko Infra AS. Ehitustööde maksumuseks on ligikaudu 5,1 miljonit eurot ilma käibemaksuta. Ehitustöid rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi ning riigieelarvelistest vahenditest.

„Sarikapidu on eeskätt ehitajate pidu, sest see on märgiks, et ehitus on jõudmas lõppfaasi. Viimsi valla jaoks ei ole see sugugi mitte lõpp vaid meie jaoks protsess alles algab. 1. september astuvad üle lävepaku sajad ootusärevad noored, kes otsivad parimaid tingimusi hariduse omandamiseks. Kaasaegne keskkond annab tubli eelise selleks, et kasutada senisest innovaatilisemaid võimalusi hariduse omandamiseks ning siinkohal on kandev roll ka hoone arhitektuurilisel ja ehituslikul iseloomul. Seega saab öelda, et ehitajad mitte ainult ei ehita maja, vaid laovad vundamendi noorte tulevikule,“ sõnab Viimsi abivallavanem Janek Murakas.

Viimsi riigigümnaasiumi esindussaali hakkab ilmestama skulptor Jass Kaselaane mosaiikpannoo „Liblikas“.

Riigi Kinnisvara juhatuse liige Piia Kallas ja Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Tea Varrak.

Riigi Kinnisvara AS kuulutas välja kunstikonkursi, millega soovitakse leida sobivaim ideelahendus 2018. aasta sügisel valmiva uue Tallinna Euroopa Kooli avalikku ruumi mõeldud maamärgile. Teos hakkab paiknema hoonete kompleksi B-korpuse katuse väljaulatuva ventilatsioonikambri kattena, moodustades kaugemalt vaadeldava ja äratuntava maamärgi.

Euroopa Kool paikneb aadressil Tehnika 18, Tallinna Vanalinna ja Kesklinna vahetus läheduses miljööväärtuslikus asumis. Miljööväärtuslikud asumid vajavad lisaks keskkonnale omasele tugevale visuaalsele identiteedile ka avaliku ruumi esteetilist rikastamist artefaktidega. Konkursiga leitud teos peaks olema kättesaadav ja vaadeldav võimalikult suurele auditooriumile. Euroopa Kooli hoone ajalugu – algne funktsioon raudteekoolina – on loonud hoone esisele avalikule ruumile väga tugeva visuaalse identiteedi. Hoone ette paigutatud auruvedur on ajalooliselt kinnistunud kui meeldejääv orientiir linnaruumis. Et mitte auruveduriga võistelda, on kunstiteose asukohaks valitud esmamuljel ootamatuna mõjuv katus. Konkurss rõhutab avaliku ruumi ning maamärkide tajumise olulisust linnaruumis. Konkursi eesmärgiks on seda kõike saavutada visuaalselt ning esteetiliselt hea tasemega kaasaegse kunstiteose kaudu.

Žüriisse kuuluvad arhitekt Ahti Kooskora Sweco Projektist, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu esindajad Ingrid Ruudi ja Maria Arusoo, Eesti Kunstnike Liidu esindajad Mari-Liis Tammi ja Vano Allsalu ning Tallinna Euroopa Kooli haldusjuht Sven Laats.

Pärast kunstikonkursi võitja väljaselgitamist viib RKAS läbi väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse, et sõlmida võidutöö autori(te)ga leping teose tellimiseks ja paigaldamiseks summas 65 000 eurot, milles sisaldub ka autoritasu. Summale lisandub käibemaksukohuslaste puhul käibemaks. Auhinnafondi suurus on kokku 975 eurot. Teise ja kolmanda koha auhinna suurused on 650 eurot ja 325 eurot.

Osalemistaotluste ja kavandite esitamise tähtaeg on 12. juuni 2018 kell 12:00.

Konkursi võistlusjuhend ja selle juurde kuuluvad lisad leiate RKASi kodulehelt http://rkas.ee/kunstikonkursid/euroopa-kooli-maamark. Eraisik, kellel registrikood puudub, saab hanke juurde registreerimiseks kasutada isikukoodi.

Kunstikonkursi korraldamise kohustus tuleneb 2011. aastal jõustunud kunstiteoste tellimise seadusest, mille kohaselt tuleb avalike hoonete ehitustööde maksumusest vähemalt 1% eest soetada kunstiteoseid. Seadus rakendub riigi- ja avalik-õiguslikele asutustele ning riigi enamusosalusega sihtasutustele ja mittetulundusühingutele, kuid ei laiene kohalikele omavalitsustele. Kunstiteoste tellimise ülempiir on 65 000 eurot, summadele lisandub käibemaksukohuslaste puhul käibemaks.

Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) üldkoosolek kinnitas 2017. aasta konsolideeritud majandustulemused.

RKASi kontserni konsolideeritud müügitulu oli 2017. aastal 106,2 miljonit eurot kasvades aastaga 16,1 miljoni euro võrra. Üüritulu teenis ettevõte 61 miljonit ja vahendatud teenustest 33,4 miljonit eurot. Mittevajalikku kinnisvara müüdi aruandeaastal 8,3 miljoni euro väärtuses.

RKAS korraldas 2017. aastal 773 riigihanget, mille maht rahalises vääringus oli kokku ligi 55 miljonit eurot.

Investeeringute maht aruandeaastal oli 77,2 miljonit eurot, eelmisel perioodil oli sama näitaja 55,7 miljonit eurot. Investeeringute kogumahust 57% moodustas käimasolevatest suurim arendusprojekt – uus Tallinna vangla, mille investeeringumaht kokku on ligi 100 miljonit eurot ja valmimisaeg 2018. aasta lõpp.

2017. aastal viidi edukalt läbi 48,5 miljoni euro mahus võlakirjaemissioon, mille märkis AS LHV Varahaldus parima pakkujana. Vahendeid kasutatakse investeeringute rahastamiseks.

Ettevõtte konsolideeritud ärikasum oli 2017. aastal 17,8 miljon eurot ja puhaskasum 16 miljonit eurot. Üldkoosolek otsustas suunata aruandeaasta puhaskasumi peale kohustusliku reservkapitali eraldist jaotamata kasumisse. Ettevõtte on lähiajal jätkamas mahukaid investeeringuid riigi kinnisvara portfelli parendamiseks, 2018. aasta investeeringute eelarve on ligi 76 miljonit eurot.

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) kuulutas välja kunstikonkursi, millega soovitakse leida sobivaim ideelahendus 2018. aasta sügisel valmiva Rapla riigigümnaasiumi raamatukokku.

Rapla riigigümnaasiumi raamatukogu.

Rapla riigigümnaasiumi hoone hakkab koosnema kahest osast - olemasolev hoone osa ning juurde ehitatav hoone osa. Kavandatav kunstiteos on planeeritud uue hoone raamatukogu trepiastmete kohal olevale seinale. Tegemist on koolimaja avaliku alaga, mida kasutab kogu koolipere ning mida läbivad külalised. Taies peab olema sobiv ning kohane antud hoonesse, nii oma materjali valiku kui ka teemakäsitluse poolest. Ideelahendus peab esindama Eesti kujutava kunsti hetkeseisu, olema mänguline ja eeskätt dekoratiivse iseloomuga, eelistatud on modernne käsitluslaad. Žüriisse kuuluvad sisearhitekt Kerli Lepp Pille Lausmäe Sisearhitektuuri Büroost, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu esindajad Karin Paulus ja Maria Arusoo, Eesti Kunstnike Liidu esindajad Merike Estna ja Eve Kask ning Rapla Gümnaasiumi direktor Sirje Kautsaar.

Osalemistaotluste ja kavandite esitamise tähtaeg on 2. juuli 2018 kell 13:00.

Pärast kunstikonkursi võitja väljaselgitamist viib RKAS läbi väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse, et sõlmida võidutöö autori(te)ga leping teose tellimiseks ja paigaldamiseks summas 59 000 eurot, milles sisaldub ka autoritasu. Summale lisandub käibemaksukohuslaste puhul käibemaks. Auhinnafondi suurus on kokku 975 eurot. Teise ja kolmanda koha auhinna suurused on 650 eurot ja 325 eurot.

Konkursi võistlusjuhend ja selle juurde kuuluvad lisad leiate RKASi kodulehelt rkas.ee/kunstikonkursid/rapla-riigigumnaasium. Eraisik, kellel registrikood puudub, saab hanke juurde registreerimiseks kasutada isikukoodi.

Kunstikonkursi korraldamise kohustus tuleneb 2011. aastal jõustunud kunstiteoste tellimise seadusest, mille kohaselt tuleb avalike hoonete ehitustööde maksumusest vähemalt 1% eest soetada kunstiteoseid. Seadus rakendub riigi- ja avalik-õiguslikele asutustele ning riigi enamusosalusega sihtasutustele ja mittetulundusühingutele, kuid ei laiene kohalikele omavalitsustele. Kunstiteoste tellimise ülempiir on 65 000 eurot, summadele lisandub käibemaksukohuslaste puhul käibemaks.

Kommunismiohvrite memoriaal ja ohvitseride mälestusmärk on ühiseks mälestuspaigaks kommunismikuritegude ohvritele. Mälestuspaigas leiab äramärkimist kommunistliku režiimi tegevuse tõttu enam kui 28 000 elu kaotanud isikut, kellest suur osa suri kodumaast kaugel ja kelle matmiskoht on paljudel juhtudel teadmata.

Justiitsminister Urmas Reinsalu asetas memoriaali nurgakivisse Riigikogu 2002. aasta juunis vastu võetud avalduse okupatsioonirežiimi kuritegude kohta Eestis. „See on avaldus, millega Eesti rahvaesindus tunnistas nõukogude režiimi tegevuse Eesti territooriumil kuritegelikuks ja rõhutas, et nende inimsusevastaste kuritegude eesmärk oli hävitada Eesti rahvas. 23. augustil, rahvusvahelisel kommunismi- ja natsismiohvrite mälestuspäeval, avame memoriaali. Siia seintele saavad kantud nende Eesti inimeste nimed, kes on kaotanud elu kommunistliku režiimi käe läbi.“

Ligi 30 tuhande ruutmeetrisele maa-alale rajatav mälestusmärk valmib 2018. aasta suve lõpuks. Ehitustööde maksumus on 6,6 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Memoriaali kavandamist rahastatakse Eesti Represseeritute Abistamise Fondi ning riigieelarvelistest vahenditest. Kompleks saab olema ajas kestev, ilmastikukindel, kergesti hooldatav ja esinduslik.

Riigi Kinnisvara AS-i juhatuse esimees Kati Kusmin ütles: „Riigi Kinnisvara aktsiaseltsile on usaldatud kommunismiohvreid mälestava memoriaali rajamise eestvedamine. Usun, et koos oleme leidnud parima viisi ja paiga, kuidas seda mälestust hoida ja tulevastele põlvedele edasi anda.“

Mälestusmärgi arhitektuurne lahendus „TEEKOND“ valiti välja kaheteistkümne kavandi hulgast ning selle autoriteks on Kalle Vellevoog, Jaan Tiidemann, Tiiu Truus, Martin Prommik ja Lidia Zarudnaja Arhitektuuribüroo JVR OÜ-st.

Võidutöö järgi koosneb memoriaal kahest osast, millest üks on „Teekond“ ja teine „Koduaed“. Selleks, et jõuda koduaeda, tuleb võtta ette teekond. Et asuda teekonnale, tuleb lahkuda koduaiast.

Vasakult: Eesti Memento Liidu juhatuse liige Leo Õispuu, Euroopa Parlamendi saadik ja kommunismiohvrite memoriaali ning ohvitseride mälestusmärgi ideekonkursi žürii esimees Tunne Kelam, justiitsminister Urmas Reinsalu, Tallinna abilinnapea Aivar Riisalu, Haart Ehituse ja Verston ehituse juhatuse liige Veiko Veskimäe ja Riigi Kinnisvara juhatuse esimees Kati Kusmin.

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) kuulutab välja 2018. a teadus- ja arendustegevuse toetuste konkursi. RKAS panustab teadus- ja arendustegevusse oma põhitegevusega seotud valdkondades, nagu hoonete energiatõhusus, ruumide sisekliima, innovaatilised tehnoloogiad ehitusvaldkonnas ja kaasaegsed töökeskkonnalahendused. Koostööl teadus- ja arendusasutustega on oluline roll RKAS-i kinnisvara valdkonna ekspertiisi tõstmisel ning innovatsioonide eestvedamisel kogu kinnisvara- ja ehitussektoris.

Ootame kandideerima haridusasutuste uurimisprojekte järgmistes valdkondades:

ruumide sisekliima ja selle seos tööviljakusega;
hoonete energiatõhusus, mh
- energialiigid,
- tehnoloogiad,
- tervikkontseptsioonid jms;
protsesside keskkonnasäästlikkus, mh
- kavandamine,
- projekteerimine,
- ehitamine,
- ekspluateerimine jms;
„tark maja“;
uued tehnoloogiad, mh
- BIM (Building Information Modelling),
- RFID (Radio Frequency Identification),
- hooneautomaatika lahendused jms;
kaasaegsed töökeskkonnalahendused, mh
- virtuaalsed töökohad;
- „paindlikud hooned“ (kohandatavad, ümberehitatavad) jms;
muud ehitusliku keskkonna kavandamise-, rajamise- ja haldamisega seotud valdkonnad.

Riigi Kinnisvara AS müüb avaliku kirjaliku enampakkumise teel Parda tänava 3 ja 5 kinnistud ja Parda 3, 5, 7 hoonestusõiguse ning WTC Tallinn AS Parda tänava 7 kinnistu kokku alghinnaga 3,5 miljonit eurot.

Müüki läheb Tallinna kesklinnas, Parda 3, 5, 7 asuvad kinnistud ning Parda 3, 5, 7 hoonestusõigus. Parda tänava kinnistuid 3 ja 5 müüb Riigi Kinnisvara AS ning Parda tänava 7 kinnistut WTC Tallinn AS. Kinnistud ja hoonestusõigus müüakse ühe müügiobjektina avaliku kirjaliku enampakkumise teel. Müügiprotsessi viib läbi Riigi Kinnisvara AS.

Parda tn 3, 5, 7 kinnistute pindala on kokku 2876 m2 (3: 931 m2; 5: 1037 m2; 7: 908 m2). Kinnistute oluliseks väärtuseks on tema asukoht kesklinnas ning reisisadama vahetu lähedus, mis on eeliseks rentnike leidmisel. Lisaks piisava võimsusega infrastruktuuri ja insenerivõrkude olemasolu ning kinnistute kuulumine WTC Tallinn AS kaugkütte- ning elektrivõrgu piirkondadesse. Müügis olevaid kinnistuid hõlmab 16.detsembril 2010 kehtestatud detailplaneering DP025720. Alver Arhitektide poolt oktoobris 2015 koostatud arhitektuurse eskiisi järgi on planeeritud ärihoonetes netopinda kokku 17 309 m2.

Pakkumuste esitamise tähtaeg on 26. juuni 2018 kell 14.00 ning need tuleb esitada Riigi Kinnisvara AS aadressile Lelle 24 (8. korrus), Tallinn.

Enampakkumise tingimuste kohta leiate täiendavat informatsiooni Riigi Kinnisvara AS-i kodulehelt rkas.ee/myyk.

Parda tn 3, 5, 7 arhitektuurne eskiis (Alver Arhitektid OÜ)

Parda tn 3, 5, 7 arhitektuurne eskiis asendiplaan (Alver Arhitektid OÜ)

Lisainformatsioon:
Märt Mäe
müügijuht
513 3745
mart.mae@rkas.ee

RKAS küsib igal aastal oma klientidelt tagasisidet, et muuta oma teenused kliendivajadustest lähtuvalt paremaks.

Uuringu põhieesmärk on kaardistada RKAS-i klientide rahulolu kinnisvara, tööruumide haldaja ja töökeskkonnaga.

Üldine rahulolu Riigi Kinnisvara AS-iga oli 100-palli süsteemis 68 ja võrreldes Euroopa infrastruktuuri ärikliendi keskmisega jääb see tulemas top kolmandiku hulka.

Eelistusi teiste kinnisvara haldamisteenust pakkuvate ettevõtetega kliendid oluliselt ei näe ning sellega plaanib RKAS edaspidi enam tegeleda.

Rahul ollakse kinnisvara üleandmise teenusega ning positiivset tagasisidet said suurkliendi- ning kinnisvarahaldurid, kelle kompetentsi ning kokkulepetest kinnipidamist hinnatakse kõrgelt. Kinnisvara arendamise teenuselt oodatakse enamat ning kliendid soovivad rohkem näha initsiatiivi kinnisvarateemalistes küsimustes.

Vaata lisa:

Riigi Kinnisvara AS-i kliendiuuring 2017 kokkuvõte

Riigi Kinnisvara AS koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, Harku Vallavalitsuse ning Eesti Arhitektide Liiduga kuulutas välja ideekonkursi, et leida arhitektuurselt parim ja kasutusfunktsioonile sobivaim lahendus Tabasalu haridushoonete kompleksi rajamiseks.

Tabasalu alevikku kavandatav haridushoonete kompleks koosneb Tabasalu riigigümnaasiumi, 6-klassilisest põhikooli ning kultuuri- ja spordihoonest.

„Tabasalu ja kogu Harku valla jaoks on tegemist väga olulise projektiga, mis võiks jääda selle sajandi arhitektuuri vääriliselt tähistama. Seetõttu loodame kogu hariduslinnakule saada arhitektuurilises ja esteetilises mõistes tipplahenduse,“ märkis Harku vallavanem Erik Sandla.

Kavandatavad hooned peavad vastama arhitektuurselt ja linnaehituslikult asukohale, lahenduselt realistlikud ning olema rajatavad optimaalsete kuludega. Lisaks olema lõppkasutaja jaoks mugav, funktsionaalne, energiasäästlik ning madalate ekspluatatsioonikuludega, hoonete energiatõhusus peab vastama liginullenergiahoonele esitatud nõuetele.

Hoonete teenindamiseks ja kooli pidamiseks vajalik maa ala peab olema lahendatud õppetöö vajadusi silmas pidades. Loodav õpikeskkond on kaasaegne ja toetab iga õppija nii individuaalset kui ka sotsiaalset arengut. Eesmärk on rajada valitud asukohta arhitektuuriliselt kõrgetasemeline ja hästitoimiv hoonete kompleks koos toetavate välialadega.

Tabasalu riigigümnaasiumi koolihoone on planeeritud kuni 540 õpilasele, põhikool kuni 500 õpilasele ning kultuuri- ja spordihoonesse kavandatakse täismõõtmetega spordisaal kuni 500 pealtvaatajale.

Planeeritava riigigümnaasiumi netopind on ca 4100 m², põhikool ca 5100 m² ning spordi- ja kultuurihoone netopind ca 2000 m². Uus Tabasalu haridushoonete kompleks on plaanis avada 2021. aasta sügisel.

Ideekonkursi osalemistaotluste ja kavandite esitamise tähtaeg on 9. august 2018. Ideekonkursi võitjad on kavas välja kuulutada hiljemalt septembris. Ideekonkursi preemiafond on kokku 36 000 eurot.

Hoone projekteerimiseks korraldatava hankemenetluse teine etapp on kavas välja kuulutada vahetult pärast ideekonkurssi. Teises etapis korraldab Riigi Kinnisvara AS väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse projekteerimistööde tellimiseks ideekonkursi võitjaga. Projekteerimistööde maksimaalne maksumus on 772 500 eurot. Summale lisandub käibemaks.

Gümnaasiumihoone ehitustöid rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi ning riigieelarvelistest vahenditest.

Riigihange „Tabasalu haridushoonete kompleksi arhitektuuri ideekonkurss” on avaldatud riiklikus riigihangete registris, hanke viitenumber on 197863.

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) tänas kommunismiohvrite memoriaali ja ohvitseride mälestusmärgi ehitajaid ning koos tähistati ehitusprotsessi viimase etapi algust. Peamiselt on jäänud veel teekonna plaatide paigaldamine, katendite- ja haljastustööd ning õunapuuaia rajamine. Ligi 30 tuhande ruutmeetrisele maa-alale rajatav mälestusmärk valmib käesoleva aasta augustis.

Eelmise aasta novembris allkirjastasid RKAS ja konsortsium, kuhu kuuluvad Haart Ehitus OÜ, Graniittirakennus Kallio Oy, Verston Ehitus OÜ ning GRK Infra AS, ehituslepingu kommunismiohvrite memoriaali ja ohvitseride mälestusmärgi rajamiseks Tallinnasse Maarjamäele.

Kommunismiohvrite memoriaali ja ohvitseride mälestusmärgi eskiis.

Kommunismiohvrite memoriaali ja ohvitseride mälestusmärk on ühiseks mälestuspaigaks kommunismikuritegude ohvritele. Mälestuspaigas leiab äramärkimist kommunistliku režiimi tegevuse tõttu enam kui ca 24 000 elu kaotanud isikut, kellest suur osa suri kodumaast kaugel ja kelle matmiskoht on paljudel juhtudel teadmata.

Ehitustööde maksumus on 6,6 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Memoriaali kavandamist rahastatakse Eesti Represseeritute Abistamise Fondi ning riigieelarvelistest vahenditest. Kompleks saab olema ajas kestev, ilmastikukindel, kergesti hooldatav ja esinduslik.

Mälestusmärgi arhitektuurne lahendus „Teekond“ valiti välja kaheteistkümne kavandi hulgast ning selle autoriteks on Kalle Vellevoog, Jaan Tiidemann ning Tiiu Truus. Meeskonda kuulusid lisaks Martin Prommik, Kersti Nigols, Liis Voksepp, Annika Liivo ja Marianna Zvereva. Haljastus Lidia Zarudnaja, skulptuur Kirke Kangro, graafiline disain Martin Pedanik ning ohvitseride mälestusmärgi tehniline lahendus Margus Triibmann.

Võidutöö järgi koosneb memoriaal kahest osast, millest üks on „Teekond“ ja teine „Koduaed“. Selleks, et jõuda koduaeda, tuleb võtta ette teekond. Et asuda teekonnale, tuleb lahkuda koduaiast.

Vaata siit kommunismiohvrite memoriaali ja ohvitseride mälestusmärgi tutvustavat videot >

8. juunil kell 12 toimub Maarjamäe Saksa sõjaväekalmistul enam kui 80 Teises maailmasõjas langenud Saksa sõjaväelase ümbermatmine ja sellele pühendatud mälestustseremoonia. Sõjaväelaste hauad avastati Maarjamäele rajatava kommunismiohvrite memoriaali ehitustööde käigus 2018. aasta alguses.

“Mõistes langenute pereliikmete lootusi, kes on elanud teadmatuses, püüame teha kõik, et selgitada välja võimalikult paljude langenute nimed. Me tahame lahkunutele nende nimed tagasi anda,” ütles Thomas Schock, Saksa sõjahaudade hooldeliidu ümbermatmise teenistuse juhataja.

Saksa sõjahaudade hooldeliit alustas oma tööd Eestis 1990ndatel ning Maarjamäe Saksa sõjaväekalmistu pühitseti sisse 1998. aastal pärast kaks aastat kestnud taastamistöid. 1941. aastal rajatud sõjaväekalmistu plaanid polnud kalmistu taastamise käigus hooldeliidule teada ning matuste ala ei olnud võimalik täpselt määratleda, kuna see oli lõhutud ja ümberkujundatud nõukogude memoriaalansambli ehitustööde käigus. Seni teadmatuses olnud hauad leiti kommunismiohvrite memoriaali rajamisel.

Lisainfo:
Anton Pärn
Hooldeliidu partner Eestis
SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid juhataja
+372 509 7306

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) alustab Liivalaia tn kohtumaja skulptuuri „Justitia“ lahtimonteerimist ning ümberkolimist uude Lubja tn kohtumajja. Aime Kuulbusch-Mölderi 1991. aastal loodud „Justitia“ paigutatakse Lubja tn kohtumaja suurde kohtusaali. Ümberkolimine plaanitakse lõpetada selle nädala jooksul.

Liivalaia tänava kohtumaja kolib Lubja tn uude kohtumajja suvel. Vana kohtumaja asemele on RKAS algatanud detailplaneeringu ning plaanib tulevikus müüa arendusprojektina.

Lubja tänava uues kohtumajas hakkavad tööle Harju Maakohus, Põhja Ringkonnaprokuratuur ning Registrite ja Infosüsteemide Keskus. Hoone on kavandatud seitsme maapealse ning kolme maa-aluse korrusega.

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) alustas Vabadussõja võidusamba peatrepi astmeplaatide osalist renoveerimistööd esmaspäeval, 11. juunil. Renoveerimistööd on plaanis lõpetada käesoleva

aasta septembri lõpuks.

Renoveerimistööde käigus kinnitatakse peatrepi astmeplaadid, mis on osaliselt lahti tulnud ning rekonstrueeritakse peatrepi astmete alune valgustuspaigaldis.

Kaitseministeerium ja Riigi Kinnisvara AS sõlmisid töövõtulepingu, mille kohaselt tegeleb alates 1. augustist 2011 Vabaduse väljakul asuva Vabadussõja võidusamba igapäevase haldamise ja hooldamisega Riigi Kinnisvara AS.

Teisipäeva (19.06) varahommikul toimus Viljandi Gümnaasiumi keldriruumides tulekahju, kus olid lõppjärgus rekonstrueerimistööd. Kahjustada said ripplaed, seinad ning uksed, mujal koolimajas kahjustusi ei tekkinud.

Koristustööde lõppedes plaanitakse keldriruumid uuesti rekonstrueerida ning töödega loodetakse lõpule jõuda sügiseks. Põlengu täpsemad asjaolud on väljaselgitamisel.

Riigi Kinnisvara AS koostöös Jõhvi kohtuhoone omaniku Õigusmaja OÜ-ga koostavad tegevuskava Jõhvi kohtumaja esimese korruse kabinetis tuvastatud kõrgema radoonitaseme vähendamiseks.

Justiitsministeeriumi tellitud uuring Jõhvi kohtumajas tuvastas ühes kabinetis radooni õhusisalduse viitetasemest 300 Bq/m³ kõrgema radooninäidu 500 Bq/m³, mis tuleb viia viitetasemega vastavusse. Uurigu tulemuste analüüsi põhjal otsustatakse, milliseid meetmeid on kõige parem kasutada tekkinud olukorra lahendamiseks. Edasine tegevuskava kinnitatakse käesoleval nädalal.

Esmased meetmed, mida on võimalik kohe rakendada, nagu ruumide tihe tuulutamine ning ventilatsiooni ööpäevaringne kasutamine, on Jõhvi kohtumajas juba kasutusel.

Riigi Kinnisvara AS kaardistab võimalusi energiatõhususe kui teenuse laialdasemaks kasutamiseks avalikes hoonetes

Riigi Kinnisvara on sajas reservväelaste selja taha asunud tööandja

Täna avatud Vastseliina päästekomando uus maja on esimene tüüpprojekti alusel ehitatud komandohoone

Riigi Kinnisvara AS kuulutab välja teadus- ja arendustegevuse toetuste konkursi

RKAS avaldas uued nõuded ehitusinformatsiooni modelleerimisele (BIM)

Viimsi riigigümnaasiumis peeti sarikapidu

Tallinna Euroopa Kool otsib kunstikonkursiga maamärki

Riigi Kinnisvara ASi 2017. aasta majandustulemused

Rapla riigigümnaasium otsib konkursiga kunstiteost

Kommunismiohvrite memoriaal ja ohvitseride mälestusmärk sai nurgakivi

Riigi Kinnisvara AS pikendas teadus- ja arendustegevuse toetuste konkursi tähtaega 18. maini

Riigi Kinnisvara AS koostöös WTC Tallinn AS-iga müüb Parda tänava 3, 5 ja 7 kinnistud

RKAS-i kliendid on ettevõttega üldiselt rahul, eelis teiste pakkujate ees vajab selgitamist ja tööd

RKAS kuulutas välja Tabasalu haridushoonete kompleksi arhitektuurivõistluse

Kommunismiohvrite memoriaali ja ohvitseride mälestusmärgi ehitus on graafikus

Maarjamäe Saksa sõjaväekalmistul toimub II maailmasõjas langenud Saksa sõjaväelaste ümbermatmine ja mälestustseremoonia

Liivalaia tänava kohtumaja skulptuur „Justitia“ kolitakse Lubja tänava uude kohtumajja

Vabadussõja võidusamba peatrepi renoveerimistööd lõpevad septembris

Viljandi Gümnaasiumi keldriruumides toimus tulekahju, keegi kannatada ei saanud

Riigi Kinnisvara koostab tegevuskava Jõhvi kohtumaja kabinetis tuvastatud radoonitaseme vähendamiseks