Riigi Kinnisvara AS (RKAS) kuulutas välja Kohtla-Järve tulevase riigigümnaasiumi õppehoone ehitustööde riigihanke, pakkumusi oodatakse 25. juulini. Ehitustegevusega on plaanis alustada sel sügisel ning kaasaegne ja õpilasesõbralik koolihoone avada aasta pärast. Ca 2 800 ruutmeetri suurune gümnaasiumihoone on kavas ehitada endise Kohtla-Järve Pärna Põhikooli hoone asemele aadressil Pärna tänav 47.

Koolihoone rajamisel pööratakse erilist tähelepanu kaasaegse õpikeskkonna funktsionaalsusele ning energiasäästlikkusele, eesmärgiga ehitada liginullenergia koolihoone.

2017. aasta suvel läbi viidud arhitektuurivõistluse võitis ning uue koolihoone projekteeris arhitektuuribüroo BOA OÜ (arhitektid Margus Soonets, Jürgen Lepper, Anto Savi ja Maiu Hirtentreu).

Haridus- ja teadusministeerium ning RKAS sõlmisid koostööleppe, mille kohaselt gümnaasiumihoone rajamist juhib RKAS, sealhulgas viib läbi kõik vajalikud riigihanked. Eesmärk on tähtaegselt ja optimaalsete kuludega ehitada õppetööks igati sobiv koolihoone, mis vastaks kehtestatud nõuetele, oleks võimalikult vastupidav ja kauakestev.

Kohtla-Järve tulevase riigigümnaasiumi ehitustöid rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi ning riigieelarvelistest vahenditest.

Riigihange „Pärna tn 47 Kohtla-Järve koolihoone ehitustööd” on avaldatud riiklikus riigihangete registris, hanke viitenumber on 199166. Pakkumiste esitamise tähtaeg on 25. juuli 2018 kell 11.00.

Kohtla-Järve riigigümnaasiumi arhitektuuribüroo BOA OÜ esiisid

Telli uudistevoog

Riigi Kinnisvara AS koostöös Tallinna Euroopa Kooliga viis läbi kunstikonkursi, et leida sobivaim teos 2018. aasta sügisel valmivasse Tallinna Euroopa Kooli B-korpuse hoone katusele. Kool paikneb aadressil Tehnika 18, Tallinna Vanalinna ja kesklinna vahetus läheduses miljööväärtuslikus asumis. Kunstikonkursi žürii valis võitjaks Taavi Kuninga, Argo Männiku ja Mihkel Urmeti ideekavandi märgusõnaga "Säde“.

Ideekavand “Säde” visualiseerib ideede ja mõtte (mõtete?) plahvatuslikku ning suunda näitavat jõudu, mis peaks olema eeskujuks nii kooli õpilastele, kui ka möödujatele. Skulptuur on kavandatud Tallinna Euroopa Kooli B-korpuse hoone katusele maamärgina ning teos vaatab Toompea lossi ja Pika Hermanni poole. Kunstiteos koosneb roostevabast terasest, mis tagab püsiva välimuse ajas ning on atraktiivne öise ja päevase valgusega – valguse peegeldumine teraselt toetab teose lähteideed.

Eraldi märkis žürii ära ideekavandi “Noor Toomas”, mille autoriks on Mark Grimitliht. Teos on inspiratsiooni saanud vaprast ja vastutustundlikust linnavahist Vana Toomasest, kelle auks paigaldati 1530. aastal Tallinna raekoja torni tippu tuulelipp. Ideekavandi positiivne, lapselik kujund pakub pilkupüüdvat mängulisust ning küsib, milline oleks tänapäevane Toomas? Ideekavand pakub maamärgiks tuulelipu ehk tänapäeva “Noore Toomase“.

Kunstikonkursi võitjalt tellitava teose maksumus ilma käibemaksuta on 65 000 eurot. Installatsioon “Säde” valmib 2018. aasta sügiseks.

Kunstikonkursi žüriisse kuulusid Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu esindajad Ingrid Ruudi ja Maria Arusoo, Eesti Kunstnike Liidu esindajatena Vano Allsalu ning Mari-Liis Tammi, Tallinna Euroopa Kooli haldusjuht Sven Laats ning hoone arhitekt Ahti Kooskora. Eksperdina osales žürii töös Riigi Kinnisvara arenduse projektijuht Enno Parker.

2011. aastal jõustus kunstiteoste tellimise seadus, mille kohaselt tuleb avalike hoonete ehitustööde maksumusest vähemalt 1% eest soetada kunstiteoseid. Seadus rakendub riigi- ja avalik-õiguslikele asutustele ning riigi enamusosalusega sihtasutustele ja mittetulundusühingutele, kuid ei laiene kohalikele omavalitsustele. Kunstiteoste hinna ülempiir on 65 000 eurot. Summadele lisandub käibemaksukohuslaste puhul käibemaks.

Taavi Kuninga, Argo Männiku ja Mihkel Urmeti võidutöö "Säde“

“Noor Toomas”, mille autoriks on Mark Grimitliht

Täna, 9. augustil andis Riigi Kinnisvara AS (RKAS) üle teadus- ja arendusstipendiumid kolmele Tallinna Tehnikaülikooli doktoriõppe tudengile kogusummas 9000 eurot.

Kokku laekus konkursile 11 inseneri-/magistriõppe ja 8 doktoriõppe tudengi taotlust viiest ülikoolist: Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Maaülikool, Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikakõrgkool. Varasemast enam oli doktoriõppe üliõpilaste stipendiumitaotlusi.

Stipendiumid otsustati määrata kolmele doktoriõppe tudengile:

Villu Kukk, inseneriteaduskonna ehituse ja keskkonnatehnika õppekava, teadustöö teema: „Ristkihtliimpuidust välispiirete hügrotermilised omadused“.
Doktoritöö keskendub energiatõhusate hoonete välispiirete uurimisele, mille põhikonstruktsiooniks on CLT paneelid. Täpsemalt on kavas uurida ehitusniiskuse välja kuivamise kiirust ja sellest tingitud paneeli laminaatide mahukahanemise mõju välispiirde niiskustehnilistele toimivusele ja ehitusfüüsikalistele omadusetele.

Johanna Liblik, inseneriteaduskonna ehituse ja arhitektuuri instituut, teadustöö teema: „Looduskrohviga kaitstud puidupõhiste komposiitkonstruktsioonide käitumine tules“.
Doktoritöö eesmärk on uurida traditsiooniliste krohvide ja nende alusmaterjalide kaitsva mõju omadusi tulekahjutingimustes, selgitada välja peamised nõuded krohvidele kui puidu tulekaitsematerjalile ning uurida ristkihtpuidu ja savikrohvi koosmõju tulepüsivuse seisukohast.

Nils Kändler, inseneriteaduskonna ehituse ja arhitektuuri instituut, teadustöö teema: „Targad sademeveesüsteemid“.
Doktoritöö eesmärk on leida interdistsiplinaarseid võimalusi leevendamaks sademevee süsteemide poolt põhjustatud üleujutusi linnades. Töö keskendub nii aktiivsetele meetoditele, milleks on olemasolevate sademeveesüsteemide reaalajas juhtimise algoritmid kui ka passiivsetele meetmetele, suurendamaks tehiskeskkonna kliimakindlust läbi linnade planeerimise metoodika parandamise.

Riigi Kinnisvara on toetanud valdkondlikku teadus- ja arendustegevust alates 2011. aastast, tehes seda nii tublimatele üliõpilastele stipendiumite andmise kui ka teadusuuringute toetamise kaudu. Stipendiumikonkursid toimuvad regulaarselt kaks korda aastas – kevadel ja sügisel.

Stipendiaadid Johanna Liblik ja Villu Kukk (keskel) RKAS-i juhatuse ja žürii liikmetega.

Riigi Kinnisvara AS kuulutas augustis 2018 välja riigihanke heakorrateenuse raamlepingu

sõlmimiseks nelja aastase perioodiga väärtuses ca 15 miljonit eurot. Hankes saavad huvi

korral osaleda nii suured kui ka väikesed heakorrateenust pakkuvad ettevõtted üle Eesti.

Mida me pakume
Tänase seisuga oleme seoses riigi kinnisvarareformiga, mis puudutab ca 2,2 miljonit ruutmeetrit pinda, hankinud heakorrateenuseid ca 500-le objektile üle Eesti. Kuna varade üleandmine Riigi Kinnisvara AS-ile jätkub, siis on ka järgmisel neljal lepinguperioodi aastal oodata lisa teenuseid vajavate objektide osas. Sellest tulenevalt oleme huvitatud koostööpartneritest nii uute kui ka juba tuttavate tegijate seast.

Eesmärk, miks väikeettevõtted peaksid proovima
Konkurents ja uued tulijad on alati teretulnud ning siinkohal näemegi võimalust kaasata läbi raamlepingu vormi kohalikke ettevõtteid, kes suudaksid kindlasti pakkuda konkurentsi juba täna partneriteks olevatele ettevõtetele. Kui üldjuhul on heakorrateenuse hankimine avatud hankemenetlusega riigihankel mahukas nii oma objektide arvu kui pindade suhtes, siis on paljudele väiksematele ettevõtetele osutunud nendes osalemine üle jõu käivaks. Raamhange aga koosneb väiksematest osadest ja on jõukohane ka väikestele ettevõtetele, kes tegutsevad piirkonnapõhiselt.

Meie ootused partnerile
Meie ootused partneritele on eelkõige seotud võimekusega pakkuda head teenuse kvaliteedi ja hinna suhet. Lisaks tasub arvestada, et palju objekte asuvad suurtest keskustest eemal ning nende hooldamine on paljudele kulukas ainuüksi juba logistiliste kulude ja sobilike töötajate leidmise suhtes. Siinkohal on nende piirkondade kohalikel ettevõtjatel suuremad eelised tundes oma piirkonna tugevusi ja võimalusi.
Kindlasti annab riigihangetel osalemine uusi kogemusi ka ettevõtte enda arendamisel ja uute väljakutsete vastuvõtmisel.

Raam- ja avatud hanke sisu ja erinevus
Mitmelgi korral on jäänud kõlama väiksemate ettevõtete tagasiside, et riigihangetes osalemine on justkui suur ja keerukas bürokraatiat täis protsess, siis raamhanke eeliseks saab lugeda dokumentide sisulist täitmist vaid esimesel korral ning edaspidi on pakkumuste esitamine vastavalt võimekusele läbi minikonkursside lihtne ja jõukohane kõigile raamlepingu partneritele.

Raamlepingu riigihanke läbiviimisel sõlmitakse vastavalt hanketingimustele erinevate partneritega lepingud neljaks aastaks, mille perioodil on hankijal võimalik minikonkursside raames saata partneritele otse hinnapäringuid pakkumuse esitamiseks. Partneril on alati võimalik otsustada, kas soovib pakkumust esitada või mitte. Kuna üldtingimused on juba raamlepingu raames kokku lepitud, on ka edaspidistes hangetes osalemine oluliselt lühem ja lihtsam protsess.

Kuidas RKAS saab toetada väikeettevõtete hangetel osalemist
Täpsem info ja hankes osalemise tingimused raamhanke kohta leiab riigihangete registrist https://riigihanked.riik.ee/register (riigihanke viitenumber 200032). Meie kodulehelt leiate teenuse kirjelduse ja minimaalsed mahud http://rkas.ee/parim-praktika/heakorratoode-uldine-kirjeldus. Pakkumuste esitamise tähtaeg läbi riigihangete registri on hiljemalt 10.09.2018 kell 10.00.

Uudse energiamonitooringu tehnoloogilise lahenduse eesmärk on detailne hoone energiakasutuse jälgimine (süsteemiga liidetakse erinevad hoones paiknevad energia- ja veearvestid), mis omakorda võimaldab vähendada avalike hoonete energia ülekulu ja seeläbi hoida kokku hoone ülevalpidamiskuludelt. Lisaks energiakasutuse hindamisele on oluline jälgida, et saavutatav energiasääst ei tuleneks hoone kasutajate tervise ehk hoonete sisekliima arvelt.

Energiamonitooringusüsteemi hakatakse katsetama järgmistes hoonetes:

• Põlva riigigümnaasium
• Tartu riigigümnaasium
• Võru riigigümnaasium
• Lasnamäe 2 büroohoone
• Tartu Päästeameti ja Häirekeskuse hoone

Testlahenduse eesmärk on katsetuse käigus saada ülevaade ja arusaam, kas uudne tehnoloogiline lahendus on kulutõhus s.t kas investeeringut on võimalik katta energiasäästu arvelt ning kas see võimaldab tõsta avaliku hoone energiatõhusust ja ka mõõta energiatõhususele suunatud investeeringu tasuvust. Uudsed tehnoloogilised lahendused on vajalikud, et täita järjest karmistuvaid hoonete energiatõhususe nõudeid ning toime tulla järjest kasvavate energiahindadega. Hankega soovitakse välja töötada optimaalne tehniline lahendus energiamonitooringu teostamiseks ja optimaalseks kasutamiseks.

Osalema ootame varasema energiamonitooringusüsteemi haldamise, jälgimise, paigaldamisega varasemalt kokku puutunud ettevõtteid. Kandideerida saab läbi riigihangete registri, kus on leitav tellitava teenuse täpsem tehniline kirjeldus (hanke nimetus: EFFECT4Buildings projekti raames energiamonitooringu testimine, viitenumber 200238).

Katsetuse läbiviimist rahastatakse osaliselt EFFECT4Buildings projektist.

EFFECT4Buildings projekti on kaastatud 9 partnerit seitsmest Läänemere-äärsest riigist: Rootsi (2), Soome, Norra, Läti, Taani, Poola ning Eesti (Riigi Kinnisvara AS ja Tehnopol). Projekt kestab 3 aastat ning projekti rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist ning partnerite omafinantseeringust. Projekti infoleht http://rkas.ee/parim-praktika/effect4buildings.

Riigi Kinnisvara AS koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, Saaremaa vallavalitsuse ning Eesti Arhitektide Liiduga kuulutas välja ideekonkursi, et leida arhitektuurselt parim ja kasutusfunktsioonile sobivaim lahendus Saaremaa Gümnaasiumi õppehoone rajamiseks.

Uus riigigümnaasiumi hoone peab olema arhitektuurselt kõrgetasemeline ja sobima linnaehituslikult kavandatud asukohta. Tellija eesmärgi täitmiseks peab lahendus olema realistlik ning rajatav optimaalsete kuludega, sobima Kuressaare vanalinna muinsuskaitsealasse, mugav ja funktsionaalne lõppkasutajale, energiasäästlik ning madalate ekspluatatsioonikuludega.

Hoone teenindamiseks ja kooli pidamiseks vajalik maa ala peab olema lahendatud õppetöö vajadusi silmas pidades. Loodav õpikeskkond peab olema kaasaegne ja toetama iga õppija nii individuaalset kui sotsiaalset arengut.

Saaremaa Gümnaasiumi koolihoone on planeeritud kuni 540 õpilasele ja selle netopind on ca 4100 m². Uus Saaremaa Gümnaasiumi õppehoone on plaanis avada 2021. aasta sügisel.

Ideekonkursi osalemistaotluste ja kavandite esitamise tähtaeg on 8. oktoober 2018. Ideekonkursi võitjad on kavas välja kuulutada hiljemalt novembris. Ideekonkursi preemiafond on kokku 24 000 eurot.

Hoone projekteerimiseks korraldatava hankemenetluse teine etapp on kavas välja kuulutada peale ideekonkurssi. Teises etapis korraldab Riigi Kinnisvara AS väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse projekteerimistööde tellimiseks ideekonkursi võitjaga. Projekteerimistööde maksimaalne maksumus on 307 500 eurot. Summale lisandub käibemaks.

Gümnaasiumihoone ehitustöid rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi ning riigieelarvelistest vahenditest.

Riigihange „Saaremaa Gümnaasiumi õppehoone arhitektuurivõistlus” on avaldatud riiklikus riigihangete registris, hanke viitenumber on 200217.

Riigi Kinnisvara AS koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga viis läbi kunstikonkursi, et leida sobivaim teos 2018. aasta sügisel valmivasse Rapla riigigümnaasiumi raamatukokku. Kunstikonkurss oli üks viimase aja populaarsemaid, tööde esitamise tähtajaks saabus 56 konkursitööd, mille hulgast valis žürii võitjaks Kaido Ole teose „Oh!“. Rohkete preemiatega pärjatud teose autorit Kaido Olet võib pidada üheks Eesti tunnustatumaks maalikunstnikuks.

Kaido Ole „Oh!“

Žürii sõnul on teose puhul tegemist tugeva, kontseptuaalse taiesega. Ideekavand pakub avastamist ning edasist teekonda pikemaks ajaperioodiks. Kunstiteose puhul on tegemist mitteillustratiivse, tehniliselt huvitava ning põneva detailirohke teosega. Ideekavandis on töötatud erinevate osapooltega – objektid, varjud.

Teose autori Kaido Ole sõnul on maalil rääkida oma lugu. Paratamatus kooli igapäeva askeldamises mõjub suur maal rahustavalt ja vägevalt. Samuti kutsub maal end vaatama ka siis, kui selleks plaanigi pole. „Mis on selle teose mõte, see kõige tagumine ja peamine – olgu igaühe enda vaadata ja mõelda, ehk iseseisev kodune töö nagu koolis on sobilik öelda. Kes juba teab võib teistele ka ette öelda.“

Rapla riigigümnaasiumi hoone hakkab koosnema kahest osast - olemasolev hoone osa ning juurde ehitatav hoone osa. Loodav kunstiteos on planeeritud uue hoone raamatukogu trepiastmete kohal olevale seinale. Tegemist on koolimaja avaliku alaga, mida kasutab kogu koolipere ning mida läbivad külalised.

Konkursil pälvis teise koha ideekavand „Varielu“, autoriteks Solveig Lill ning Mihkel Raev. Mittetraditsionaalne ning skulpturaalne teos on julgelt mänguline, kerge ja värske oma ideelahenduses. “Varielu” on tagasihoidlik meeldetuletus elu sürreaalsest elemendist, mis avab raamatutetaguse maailma Raplaga lähedalt seotud luuletaja Andres Ehini kujundikeele ja loomingu kaudu.

Solveig Lill ning Mihkel Raev „Varielu“

Kolmanda koha saavutas võistlustöö „Piirideta taevas“, mille autoriks maalikunstnik Kristi Kongi. Teose maalikompositsioon pakub rohkelt põnevust, erinevaid vorme ning puhtaid värve. Kompositsioon “Piirideta taevas” on kohaspetsiifiline ning koosneb omavahel lõimitud õlimaalidest. Teose kandvaks ideeks on inimene ja meid ümbritsev keskkond ning täpsemalt kasvamise ja muutumise motiivid.

Kristi Kongi „Piirideta taevas“

Kunstikonkursi võitjalt tellitava teose maksumus ilma käibemaksuta on 59 000 eurot. Õli- ja akrüülmaal „Oh!“ valmib 2018. aasta lõpuks. Kunstikonkursi žüriisse kuulusid Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu esindajad Maria Arusoo ja Triin Tulgiste, Eesti Kunstnike Liidu esindajatena Vano Allsalu ning Eve Kask, Rapla Gümnaasiumi direktor Sirje Kautsaar ja žürii esimees, hoone sisearhitekt Kerli Lepp Pille Lausmäe Sisearhitektuuri Büroost.

2011. aastal jõustus kunstiteoste tellimise seadus, mille kohaselt tuleb avalike hoonete ehitustööde maksumusest vähemalt 1% eest soetada kunstiteoseid. Seadus rakendub riigi- ja avalik-õiguslikele asutustele ning riigi enamusosalusega sihtasutustele ja mittetulundusühingutele, kuid ei laiene kohalikele omavalitsustele. Kunstiteoste hinna ülempiir on 65 000 eurot. Summadele lisandub käibemaksukohuslaste puhul käibemaks.

23. augustil avatakse Maarjamäel Eesti kommunismiohvrite memoriaal. Ootame kõiki inimesi juubeliaastal avatava memoriaaliga tutvuma alates kell 18.00.

Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks rajatud kommunismiohvrite mälestuspaik koosneb kahest osast: „Teekond ja „Koduaed“. Esimene on mälestuskoridor, mille seintele on jäädvustatud enam kui 22 000 elu kaotanud inimese nimed, kellest suur osa suri kodumaast kaugel ning kelle matmiskoht on enamasti teadmata. „Koduaia“ rahu ja turvalisust annavad edasi park õunapuudega ning mesilased memoriaali pargipoolsel seinal.

Ootame kõiki memoriaaliga tutvuma 23. augustil alates kell 18.00.

Memoriaali pidulik avamine ja õnnistamine toimub 23. augustil algusega kell 12.00. Sõnavõttudega esinevad Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid, justiitsminister Urmas Reinsalu, Eesti Memento Liidu auesimees Leo Õispuu ning Euroopa Mälu ja Süüme Koostöökogu nõukogu liige Göran Lindblad. Toimub ka pärgade asetamine, pärja asetab ka Eesti Kaitseväe juhataja kindral Riho Terras.

• Mälestuspaik asub Tallinnas, Maarjamäe lossipargi kõrval (Pirita tee 78). Avamise päeval saab memoriaali siseneda ainult Pirita tee poolsest küljest.
• Memoriaali juurde pääseb kesklinnast bussidega 1A, 5, 8, 34A, 38. Peatus „Maarjamägi“. Memoriaal asub 5-10-minutilise jalutuskäigu kaugusel bussipeatusest Pirita suunas.
• Autoga tulijatel palume võimalusel parkida Maarjamäel või mujal lähi piirkonnas asuvatesse parklatesse. Piiratud arv parkimiskohti asub memoriaali sissepääsu vahetus läheduses Pirita teel ning Kose teel.
• Liikumispuudega külastajatele on parkimine ning ligipääs memoriaalile Kose tee kaudu. Pirita teelt keerata Kose teele ning enne „Saare“ bussipeatust paremale, FC Levadia spordikompleksi suunas.

Memoriaali tellija on Riigi Kinnisvara AS ning rajanud konsortsiumisse kuuluvad Haart Ehitus OÜ, Verston Ehitus OÜ ning GRK Infra AS.

Rohkem infot www.memoriaal.ee

Riigi Kinnisvara AS juhatuse esimees Kati Kusmin märkis, et Rapla koolimaja ühendab värsket uut ja väärikat vana, traditsioone ja tulevikku. "Hindame väga, et Riigi Kinnisvarale usaldati Rapla Gümnaasiumi koolimaja loomine. Loodame, et koos arhitektide ideede ning ehitaja tööga saame täna üle anda koolimaja, mis jääb selle õpilastele ja õpetajatele meelde koos heade mälestustega. Rapla Gümnaasium on 12 riigigümnaasium, mida koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga loome, aitäh hea koostöö ja usalduse eest."

Minister Reps ütles, et Rapla Gümnaasiumi uue õppehoone avamine on mitmeski mõttes eriline sündmus. „Uusi koolimaju ei avata väga tihti ning uue riigigümnaasiumi avamine on veelgi erilisem. Riigigümnaasiumi üksolulisimaid aspekte on õppetööd toetav keskkond ning Rapla Gümnaasium on ehitatud ja sisustatud nii, et õppetegevus saaks toimuda ka klassist väljas, igal pool koolihoones ja selle ümbruses. Tähelepanuväärne on, et päevaõppega võrdselt väärtustatakse Raplas täiskasvanute õpet – mõlemale õppevormile on loodud ühtviisi kaasaegsed ja kvaliteetsed õppetingimused. Siinkohal tahan tunnustada Rapla Gümnaasiumi õpetajaid, kelle töö on sellise õppijat arvestava paindlikkuse võimaldamise eelduseks,“ rääkis minister.

Riigigümnaasiumide missiooniks on kõrgetasemelise ja mitmekesiste valikuvõimalustega gümnaasiumihariduse pakkumine kõikjal Eestis.

Rapla Gümnaasiumi tulevast õppekorraldust ilmestab suur paindlikkus. Lisaks kohustuslikele õppeainetele saavad õpilased osaleda valikkursustel, seejuures aitab eesmärke seada isiklik mentor. Koolipäeva keskel seatakse sisse iseõppimise tund. Õppimiseks sobilik keskkond on loodud ka väljapoole klassiruumi: õueauditooriumis, raamatukogus, avatud alal ja koridorides. Uudne õpiruum on suure ekraaniga varustatud 6-kohaline rühmatööklass.

Riigi Kinnisvara AS ja Ehitus5ECO OÜ allkirjastasid ehituslepingu Rapla riigigümnaasiumi rajamiseks eelmisel aastal, mille ehitustööde maksumus oli 4,7 miljonit eurot. 360 statsionaarse ja 150 mittestatsionaarse õppe õpilasele loodud koolihoonete netopind on ca 3 435 ruutmeetrit, sh olemasoleva rekonstrueeritud hoone netopind ca 1 310 ruutmeetrit. 1. septembril alustab Rapla Gümnaasiumis kooliteed 270 statsionaarse ja 8 mittestatsionaarse õppe õpilast.

Arhitektuurikonkursil tunnistati esikoha vääriliseks Salto Arhitektuuribüroo OÜ ideelahendus märgusõnaga „Lainurk“, mille autoriteks olid Maarja Kask, Ralf Lõoke, Helin Kukk, Andro Mänd ja Monica Knoll.

Vana koolimaja osas on valdavalt klaasiruumid, sh muusika- ja kunstiklass. Uues hoones asub rekreatsiooniala koos raamatukoguga, arvutiklassid ning kaldauditoorium, koolipersonali tööruumid ning klassiruumid.

Rapla gümnaasiumihoone rajamist rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondi ning riigieelarvelistest vahenditest.

Gümnaasiumi pidulik avamine algab täna kell 12 (aadressil Kooli 8, Rapla) haridus- ja teadusministri Mailis Repsi, Rapla vallavanema Piret Minni, Rapla Gümnaasiumi direktori Sirje Kautsaare ja Riigi Kinnisvara AS-i juhatuse esimehe Kati Kusmini sõnavõttudega. Haridus- ja teadusminister annab oma sõnavõtu lõpus gümnaasiumile üle riigigümnaasiumi lipu. Pärast lipuheiskamist ja pidulikku lindi läbilõikamist on kõigil soovijail võimalus ringkäiguks koolimajas.

Viljandi Haigla koostöös Eesti Arhitektide Liidu ja Riigi Kinnisvaraga kuulutasid välja Viljandi uue haigla ja tervisekeskuse arhitektuurivõistluse, mis viiakse läbi kahes etapis. Rahvusvahelise arhitektuurivõistluse eesmärk on leida ruumiline lahendus Viljandi kesklinna rajatavale 23 000 m² innovaatilisele kompleksile ja haljastusele, mis sobituksid ühtlasi kultuuripealinna miljöösse. Võitja selgub tuleva aasta veebruaris.

„Ootused Viljandi uuele haiglale ja tervisekeskusele on kõrged, sellest peab kujunema teeviit kogu Eesti tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi tulevikule,“ sõnas Viljandi Haigla juhataja Priit Tampere. „Soovime rajada hoone, mis nutika sisulahendusega seob juba eos ühtseks meeskonnaks ravi- ja sotsiaalteenuste pika ahela kõik lülid, et inimelude päästmine oleks kiirem ja tõhusam. Samuti tahame, et uue hoone väline ilme ja visuaalne sisekujundus ei peletaks linnaelanikke eemale oma klassikalise haigla-kuvandiga, vaid see peab propageerima positiivset ootust ja tervislikke eluviise. Ka tähtajad on meil ambitsioonikad – uue hoone loodame valmis ehitada juba 2023. aastaks.“

„Viljandi maakonna haigla on olulise sotsiaalse ja ruumilise mõjuga objekt. See on võimalus ka Viljandi linnale, sest haigla toob endaga kaasa sidusteenuseid, mis omakorda rikastavad ja elavdavad linnaruumi," sõnas Eesti Arhitektide Liidu asepresident Kalle Komissarov. „On igati kiiduväärt, et Viljandi Haigla on otsustanud oma uue hoone lahenduse leida just läbi avaliku arhitektuurivõistluse.“

Teisipäeval, 25. septembril toimub Viljandis Sakala keskuses infopäev. Infopäeval selgitatakse võistlusülesannet, vastatakse arhitektide küsimustele ning tutvustatakse võistlusala.

Võistluse esimese etapi tööde esitamise tähtaeg on 1. november 2018 ning teise etapi tähtaeg 28. jaanuar 2019. Tulemused selguvad tuleva aasta veebruaris, misjärel sõlmitakse võitjatega hoone projekteerimise leping.

Võistluse auhinnafondi suurus on 60 000 eurot:
Esimene koht pälvib 20 000 eurot
Teine koht 15 000 eurot
Kolmas koht 10 000 eurot
Ning välja antakse ka kaks ergutuspreemiat summas á 7500 eurot

Arhitektuurivõistluse žüriisse kuuluvad:
Priit Tampere, žürii esimees, SA Viljandi Haigla juhatuse esimees
Oliver Alver, arhitekt, Eesti Arhitektide Liit
Sakari Forsman, arhitekt, Soome Arhitektide Liit
Marje Metsur-Benzel, perearst, Viljandi perearstide esindaja
Enno Parker, projektidirektor, Riigi Kinnisvara AS
Olav Remmelkoor, peaarhitekt-arhitektuuriameti juhataja, Viljandi Linnavalitsus
Emil Urbel, arhitekt, Eesti Arhitektide Liit

Infopäevale palutakse registreeruda aadressil vmh@vmh.ee
Lisainfo ideekonkursi kohta https://riigihanked.riik.ee/register/hange/200752

Rohkem informatsiooni äsja käivitunud võistluse ootuste ja tingimuste kohta leiate kodulehelt: https://newviljandihospital.ee.

Nordecon AS ja Riigi Kinnisvara Aktsiaselts allkirjastasid eelmisel nädalal (7.09) lepingu Kohtla-Järve tulevase riigigümnaasiumi hoone ehituseks. Uus koolihoone on planeeritud liginullenergiahoonena. 2 800 ruutmeetri suurune gümnaasiumihoone ehitatakse endise Kohtla-Järve Pärna Põhikooli hoone asemele aadressil Pärna tänav 47. Koolihoone valmib järgmise aasta suvel ning alustab tegevust 1. septembril 2019. Projekti ehitusmaksumus on 4,347 miljonit eurot, hinnale lisandub käibemaks.

Riigi Kinnisvara ja Haridus- ja Teadusministeerium sõlmisid koostööleppe, mille kohaselt juhib gümnaasiumihoone rajamist Riigi Kinnisvara ning viib sealhulgas läbi kõik vajalikud riigihanked. Eesmärk on tähtaegselt ja optimaalsete kuludega ehitada õppetööks parim koolihoone, mis vastaks kehtestatud nõuetele, oleks õpilassõbralik ja kauakestev. Koolihoone rajamisel pööratakse erilist tähelepanu kaasaegse õpikeskkonna funktsionaalsusele ning energiasäästlikkusele, eesmärgiga ehitada liginullenergia koolihoone.

Riigi Kinnisvara juhatuse esimees Kati Kusmin märkis: „Riigigümnaasiumide ehitamine on Riigi Kinnisvarale väljakutse, mille võtame alati rõõmuga vastu. Kohtla-Järve tulevane Gümnaasium saab olema sarnaselt teiste riigigümnaasiumidega arhitektuurilahenduselt, ehituslikult ning kasutuselt hästi läbi mõeldud ning arvestav kõigi tulevase koolimaja kasutajatega. Soovime luua koolimaja, mis on väärtuseks keskkonnale kui kohalikule kogukonnale.“

„On loogiline, et kui riik ehitab, siis peavad uued hooned olema lisaks mugavusele ja funktsionaalsusele ka energiasäästlikud ning eeskujuks teistele – Kohtla-Järve riigigümnaasiumi uus maja saab olema liginullenergiahoone. See tähendab, et kool hakkab olema kõikide maja kasutajate jaoks väga hea sisekliimaga ning haldaja jaoks ka väiksemaid energiaarveid,“ ütles Nordecon AS juhatuse esimees Gerd Müller.

Projekteeritud koolihoone on 2korruseline ning lisaks tehniliste ruumide jaoks üks korrus maa all. Maja valdav osa fassaadi on kaetud korrapärase aknarütmiga. Fassaadimaterjal jäljendab ümbritsevaid korruselamuid ning on kaetud punakas/oranžikas fassaaditellisega. Hoone nn „viies fassaad“ ehk katus on planeeritud ehitada murukatusena, kus kasvavad praktiliselt hooldusvabad kukeharjad. Samuti paigaldatakse hoone katusele päikesepaneelid.

Riigi Kinnisvara koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kohtla-Järve Linnavalitsuse ning Eesti Arhitektide Liiduga korraldas Kohtla-Järve riigigümnaasiumi tulevase hoone arhitektuurivõistluse. Konkursile laekunud neljateistkümne kavandi hulgast tunnistati esikoha vääriliseks arhitektuuribüroo BOA OÜ ideelahendus märgusõnaga „VINKEL“. Ideelahenduse autorid on Margus Soonets, Jürgen Lepper, Anto Savi ja Maiu Hirtentreu.

Kohtla-Järve riigigümnaasium ehitatakse Ida-Virumaale Kohtla-Järvele aadressile Pärna nt 47. Planeeritud alal paikneb praegu pikalt tühjalt seisnud vana Pärna Põhikooli hoone ning silikaattelistest abihoone, mis lammutatakse. Uus planeeritud koolihoone on suletud netopinnaga 2 793,9 m2, hoone peaprojekteerija on BOA OÜ. Projekti tellija on Haridus- ja teadusministeerium, esindab Riigi Kinnisvara Aktsiaselts. Hoone antakse tellijale üle järgmise õppeaasta alguseks.

Kohtla-Järve tulevase riigigümnaasiumi ehitustöid rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi ning riigieelarvelistest vahenditest.

Arhitektuuribüroo BOA OÜ ideelahendus märgusõnaga „VINKEL“

Eskiisid: https://www.dropbox.com/sh/utqmzgocfqmz3od/AAAfW1Uqnxxvb05uspRX4sU6a?dl=0

Riigi Kinnisvara AS (www.rkas.ee) on loodud Eesti riigi kinnisvara tõhusaks haldamiseks. Meie omanik on Eesti riik ja klientideks peamiselt riigiasutused, kellele pakume terviklikku kinnisvarateenust. Meie meeskonnas töötab ligi 220 inimest üle Eesti, esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis. Jälgi meie tegemisi Facebookis @RiigiKinnisvara.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2017. aasta konsolideeritud müügitulu oli 231 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Lisainformatsioon:
Mariliis Sepper, Riigi Kinnisvara AS kommunikatsioonijuht
+372 5650 0623, mariliis.sepper@rkas.ee
Gerd Müller, Nordecon AS juhatuse esimees
+372 615 4400, Gerd.Muller@nordecon.com

Kolmapäeval, 19. septemebril avati Tallinnas Vesilennuki tänaval Riigi Kinnisvara, Siseministeeriumi ja Fund Ehitusega koostöös valminud EL IT-agentuuri peakontor EU-LISA, mida nimetatakse Eesti infotehnoloogilise eduloo järgmiseks nurgakiviks.

Hoone arhitektuurse lahenduse on ühiselt loonud LÜNK Arhitektid OÜ ja DAGOpen OÜ, autoriteks Jaan Kuusemets, Üllar Ambos, Pille Noole, Ioannis Lykouras ja Erko Luhaaru. Sisekujunduse on loonud Stuudio TEMA OÜ ja autorid Margit Teikari ja Tuuli Trei.

IT-agentuuri aatriumi kaunistab Maret Sarapu installatsioon „Jäämägi“.

Täna tähistati Lihula päästekomandos juurdeehituse maksimaalse kõrguse saavutamist.

Riigi Kinnisvara AS juhib Lihula päästekomando laiendamise projekti, kus ehituspartneriks on ühispakkuja Pro Ehitus OÜ, KRTL OÜ ning Ösel Projekt OÜ. Päästekomando laiendamise käigus lammutatakse vana garaaž ning asemele ehitatakse uus ning mahukam. Lisaks rekonstrueeritakse päästekomando meeskonna olmeruumid sh tehnosüsteemide ning siseviimistlus- ja plaanilahendusega.

Ehitustöödest on lisaks plaanis eriosade (kütte-, ventilatsiooni-, tugevvoolu-, nõrkvoolu-, automaatika-, vee- ja kanalisatsioonisüsteemide) ehitustööd, välitrasside ning teede ja platside ehitus, lisaks integreeritud sisustuse paigaldamistööd.

Koos Riigi Kinnisvara ja Päästeameti meeskonnaga osaleb projektis ühispakkuja Pro Ehitus OÜ, KRTL OÜ ning Ösel Projekt OÜ, peaprojekteerija Kuubik Projekt OÜ ning omanikujärelevalve Infragate Eesti AS.

Ehitustööde maksumus on ca 560 tuhat eurot, millele lisandub käibemaks. Tööd on plaanis lõpetada järgmise aasta veebruariks.

Riigi Kinnisvara AS ja AS Merko Ehitus Eesti sõlmisid ehituslepingu Rakvere Ametikooli liginullenergia nõuetele vastava õpilaskodu ehitamiseks aadressiga Piiri tn 8, Rakvere. Haridus- ja teadusministeeriumi tellitud õpilaskodule lisaks ehitatakse multifunktsionaalne spordiväljak ja jalgrataste hoiuruum ning parkla õpilaskodu kasutajatele ja külalistele.

Ehitustööd on plaanis lõpetada 2019. aasta lõpuks, projekti kogumaksumus on 4,53 miljonit eurot ilma käibemaksuta. Õpilaskodu on planeeritud 200 kohaga, 4korruselisena ning suletud netopind on 2957 m2.

Rakvere Ametikooli hoonetekompleksi kuuluv ja 1961. aastal ehitatud ning tänaseks amortiseerunud õpilaskodu tuleb täielikult lammutada. Hoone on kokku ehitatud muu hoonetekompleksiga – 1915. aastal rajatud peahoonet ja lammutatavat hoonet ühendab 2012. aastal valminud 1korruseline lamekatuse ja pinnasel põrandaga hooneosa. Lammutatava hoone asemele rajatakse tänapäevastele ja liginullenergiahoone nõuetele vastav õpilaskodu.

Rakvere Ametikooli õpilaskodu projekteerija on BOA OÜ ning arhitektuurikonkursi võidutöö „Hõbe“ autoriteks on Anto Savi, Jürgen Lepper, Margus Soonets ja Kaidi Piirimets.

Riigi Kinnisvara AS (www.rkas.ee) on loodud Eesti riigi kinnisvara tõhusaks haldamiseks. Meie omanik on Eesti riik ja klientideks peamiselt riigiasutused, kellele pakume terviklikku kinnisvarateenust. Meie meeskonnas töötab ligi 220 inimest üle Eesti, esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis. Jälgi meie tegemisi Facebookis @RiigiKinnisvara.

Riigi Kinnisvara AS kuulutas välja sügisese stipendiumikonkursi premeerimaks tublimaid tudengeid Riigi Kinnisvara ASi põhitegevustega seotud valdkondade uurimisel. Stipendiumikonkurss on kutsutud ellu eesmärgiga aidata kaasa edukate tudengite õpimotivatsioonile, akadeemiliste teadmistega spetsialistide järelkasvu tagamisele ning aktuaalsete ja innovaatiliste teemade uurimise toetamiseks Eesti ehitus- ja kinnisvarasektoris. Kandideerimise tähtaeg sügisesel stipendiumikonkursil on 21. oktoober.

Stipendiumile saavad kandideerida kõik inseneri- või magistriõppe, rakenduskõrgharidusõppe või doktoriõppe tudengid Tallinna Tehnikaülikoolist, Eesti Kunstiakadeemiast, Tallinna Tehnikakõrgkoolist, Tallinna Ülikoolist, Tartu Ülikoolist ja Eesti Maaülikoolist, kelle teadustöö suund on seotud Riigi Kinnisvara tegevuseesmärkidega. Valdkonnad, mille uurimisel on tudengid oodatud kandideerima hõlmavad järgmisi teemasid: teadmistepõhine ehitus, hoonete keskkonnamõju, sisekliima ja tööviljakus, hoone ja linn ning töökeskkonna haldamine. Samas võivad üliõpilased kandideerida ka mõne muu uuritava teemaga, mis ei ole loetelus, kuid on Riigi Kinnisvara tegevustega seotud.

Ühe stipendiumi suurus inseneri- ja magistriõppes on 2000 eurot ning doktoriõppes 3000 eurot, millest kõrgkoolide sihtasutustel on lubatud kuni 10% sihtasutuste halduskuludeks maha arvata. Stipendiumile kandideerimiseks tuleb ühendust võtta oma ülikooliga ning esitada statuudis nõutud dokumendid - isiklik avaldus, lõputöö lühikirjeldus koos põhjendusega uuritava teema aktuaalsuse ja lisaväärtuse kohta Eesti ehitus- või kinnisvarasektorile, CV, õpingutulemuste väljatrükk ning õppejõu soovituskiri. Kandideerimise tähtaeg sügisesel stipendiumikonkursil on 21. oktoober.

Lisainfo stipendiumikonkursi kohta
Evelin Arak
evelin.arak@rkas.ee

Täna avas Riigi Kinnisvara AS koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, Harku Vallavalitsuse ning Eesti Arhitektide Liiduga korraldatud Tabasalu haridushoonete kompleksi arhitektuurikonkursi võistlustööde nimekaardid.

Konkursi võitis ideekavand „Mets“, mille autoriteks on Andro Mänd ja Pelle-Sten Viiburg arhitektuuribüroodest Doomino Arhitektid OÜ ja Hoov AB OÜ.

Võidutöö "Mets"

„Tänapäevane koolikeskkond on õpilaste rahulolu ja hea õppetöö alus ning riigigümnaasiumid peavad siin olema suunanäitajad,“ ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps. „Mul on hea meel, et konkursile laekus sedavõrd palju huvitavaid töid, sest meie laste tulevik on kõigile oluline. Soovin võitjale edu ja juba mõne aasta pärast saame siinsamas avada uue koolihoone.“

Arhitektuurikonkursi koordinaator ja Riigi Kinnisvara projektidirektor Taavi Aare žürii tagasisidest võitjate kohta: „Võidutöö on arhitektuurselt atraktiivne ja põnev lahendus, mis arvestab piirkonnaga ning ideekavand on leidnud kõige parema kompromissi erinevate hoonete vahel, seda nii ruumiprogrammi ja logilistiliste seoste kui ka välialade lahenduselt.“ Lisaks märgiti, et energiatõhusust arvestades on võidutöö tugevaim kavand.

Tabasalu alevikku kavandatav haridushoonete kompleks koosneb Tabasalu riigigümnaasiumi, 6-klassilisest põhikooli ning kultuuri- ja spordihoonest.

Teisele kohale tulnud ideekavandi „Campus“ esitas konkursile Arhitekt Must OÜ ning autoriteks on Alvin Järving, Ott Alver, Mari Rass, Lisett Laurimäe, Andreas Krigoltoi ja Sander Paling.

II koht „Campus“

Kolmanda koha saavutanud „Käpp“ autor on Villem Tomiste OÜ Stuudio Tallinnast.

III koht "Käpp"

Ergutuspreemia võitsid ideekavandid „Võsavillem“, mille autoriteks on Anto Savi, Jürgen Lepper, Maiu Hirtentreu ja Kaidi Piirimets arhitektuuribüroost BOA OÜ ning „Pesapuu“ esitanud Arhitektuuribüroo JVR osaühing ning autorid Velle Kadalipp, Paulina Pähn ja Kalle Vellevoog.

Ergutuspreemia "Võsavillem"

Ergutuspreemia "Pesapuu"

Tabasalu riigigümnaasiumi koolihoone on planeeritud kuni 540 õpilasele, põhikool kuni 500 õpilasele ning kultuuri- ja spordihoonesse kavandatakse täismõõtmetega spordisaal kuni 500 pealtvaatajale. Planeeritava riigigümnaasiumi netopind on ca 4100 m², põhikool ca 5100 m² ning spordi- ja kultuurihoone netopind ca 2000 m². Uus Tabasalu haridushoonete kompleks on plaanis avada 2021. aasta sügisel.

Ideekonkursi preemiafond on kokku 36 000 eurot, mis jaguneb järgmiselt:

I koht 12000 eurot,
II koht 9000 eurot ja
III koht 6000 eurot.

Ergutuspreemiaid anti välja kaks ning kokku summas 9000 eurot.

Järgmisena korraldab Riigi Kinnisvara AS väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse projekteerimistööde tellimiseks ideekonkursi võitjaga. Projekteerimistööde maksimaalne maksumus on 772 500 eurot, millele lisandub käibemaks. Gümnaasiumihoone ehitustöid rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi ning riigieelarvelistest vahenditest.

Riigi Kinnisvara andis Patarei merekindluse üle uuele omanikule Nikolai Esimene OÜleMariliisK, 02/12/2020 - 15:55

Riigi Kinnisvara juhatuse esimees Kati Kusmin ning Urmas Sõõrumaa US Investist allkirjastasid pidulikult üleandmise vastuvõtmise akti, millega pea 200 aastase ajalooga Patarei merekindlus anti üle uuele omanikule.

"Mul on südamest hea meel selle üle, et Patarei merekindluse ajaloos on lõpuks algamas uus etapp," tunnistas riigihalduseminister Jaak Aab. "Kaks aastat tagasi tegin riigihalduse ministrina Vabariigi Valitsusele selle kompleksi arendusettepaneku, mis peale tõsiseid arutelusid heaks kiideti. Selle otsuse esimesed viljad on nüüd käes: Riigi Kinnisvara on enampakkumise korras leidnud tõsiseltvõetava arendaja, kes ka varasemate projektidega tõestanud oma kompetentsi ja võimekust. Usun siiralt, et Patarei merekindlusest saab üks Tallinna pärle, mis saab olema nii meie oma inimeste kui ka turistide meelispaigaks," lisas Aab.

Ainulaadse arhitektuuriga Patarei merekindluse uus omanik on US Invest AS-i tütarettevõte Nikolai Esimene OÜ. Patarei müüdi avalikul enampakkumisel 4,601 miljoni euroga, müümise eesmärk oli leida merekindluse alale arendaja, kes on võimeline korrastama Patarei merekindluse kui olulise mälestise ning arendama välja Tallinna linnale ja Kalamajale olulise piirkonna ja tervikkeskkonna.

Riigi Kinnisvara juhatuse esimees Kati Kusmin tundis heameelt, et olulisele mälestisele nagu Patarei merekindlus on leitud arendaja ning piirkond saab järgnevatel aastatel korda ja avatakse kodanikele. „Merekindluse ja selle ala arendamine saab olema suur väljakutse, aga usume, et tulemus on kõike seda tööd väärt. Riigi Kinnisvara meeskond on toeks uuele omanikule Patarei ja selle ala arendamisel,“ lisas Kusmin.

Patarei merekindlus asub omanäolises ja arenevas Põhja-Tallinnas, Tallinna merepiiril. Ainulaadse arhitektuurse ja omapärase sisearhitektuurse lahendusega merekindlus on äratuntav nii maalt kui merelt. Ala koosneb neljast kinnistust: Kalaranna tn 28, Kalaranna tn 30, Kalaranna tn 32 ja Vesilennuki tn 2 , mille suhtes kehtivad Patarei ja Lennusadama piirkonna detailplaneeringud DP030970 ja DP037880. Detailplaneeringutest tulenevad õigused ja kohustused lähevad üle uuele omanikule.

Urmas Sõõrumaa lisas, et tänane päev on sümboolne olnud arvestades, et koos päikesesäraga andis Riigi Kinnisvara ASi juhatuse esimees Kati Kusmin meile üle Patarei merekindluse võtmed. „Objekti olulisust linnale ja riigile tähistab ka Riigihalduse ministri Jaak Aabi kohalolek ja sõnavõtus rõhutatud Rotermanni kvartali arendaja loominguline ja eeskujulik käekiri vana ja uue ühendamises tänapäevase arhitektuuriga,“ ütles Sõõrumaa.

Pildid üritusest (Kristiina Vasar, Riigi Kinnisvara) ning visioonid Arhitekt11: https://photos.app.goo.gl/7zjCaF1Ks8BzbWKP8

Gallery

Täna avati Põllumajandusuuringute Keskuse uus viilhallMariliisR, 02/14/2020 - 15:10

Riigi Kinnisvara andis täna Kuusiku alevikus, Rapla maakonnas Põllumajandusuuringute Keskusele üle vastvalminud viilhallid. Projekti ehitusmaksumus oli 400 tuhat eurot.

Riigi Kinnisvara kinnisvaraarenduse direktor Mihkel Mäger tõdes, et viilhalli valmimine ja koostöö partneritega sujus hästi. „Projekt võib olla küll väike, aga meie kliendile ja nende igapäevatöö tegemisel oluline. Tänapäeval mängib kvaliteetne töökeskkond aina olulisemat rolli, proovime oma kliente nendes arengutes igakülgselt toetada,“ lisas Mäger.

Kuusikul on väga oluline koht Eesti põllumajanduse arendamise ajaloos. Esmakatsed mullaharimiseks viidi Kuusikul läbi juba 1909. aastal kui Kuusikule toodi auruader. Esimesed põldkatsed rajati Kuusikule 1925. aastal, kartuli sordivõrdluse, niitude mineraalväetistega väetamise, kultuurkarjamaade katsekoplite süsteemi, külvikordade ja kesaliikide uurimiseks.

„Uude viilhalli tuleb kaasaegne laoruum koos katseproovide töötlemise osaga,“ täpsustab hoone otstarvet Põllumajandusuuringute Keskuse direktor Pille Koorberg. „See on väga oluline edasiminek nii töö efektiivsuse tõstmisel, kui ka töötingimuste parandamisel. Seni oli laona kasutusel 1852. aastal ehitatud ait ja proovide töötlemine toimus 1962. aastal ehitatud kuivatis.“

Täna korraldab Kuusikul põldkatseid Põllumajandusuuringute Keskuse Kuusiku katsekeskus. Katsekeskuses viiakse läbi nii teaduskatseid (sh vanimad katsed 1960ndatest), riiklike majanduskatseid, tootmiskatseid, tava- ja maheviljeluse võrdluskatseid. Igal aastal korraldatakse põllumajandustootjatele põllupäevi. Kuusiku katsekeskuse hallata on ka Eestis ainulaadne põllupark.

450 m² netopinnaga viilhall on põhimahult ühe korruseline soojustamata hall, millel on kaks suurt siseruumi. Projekti eeltöödega alustati eelmise aasta kevadel ning ehitus algas septembris 2019.

Gallery

Riigi Kinnisvara korraldatud Tallinna Muusika- ja Balletikooli ehitushanke võitis AS Merko Ehitus Eesti MariliisT, 02/25/2020 - 13:36

Riigi Kinnisvara korraldatud rahvusvahelisele hankele Tallinna Muusika- ja Balletikooli hoone ehituse peatöövõtja leidmiseks esitati 5 pakkumust, ehitushanke võitis AS Merko Ehitus Eesti. Haridus- ja Teadusministeeriumi Tallinna Muusika- ja Balletikooli tuuakse kokku Tallinna Muusikakeskkooli, Tallinna Balletikooli ja Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli õpilased. Pärnu mnt 59 rajatav kool alustab tegevust 2022. aasta 1. septembril.

Tallinna Muusika- ja Balletikooli direktor Eero Raun tõdes, et uue koolihoone rajamisega täitub unistus, mida Eesti kutselised muusikud ja tantsijad on kandnud juba üle poole sajandi. „Uus tegevuskeskkond võimaldab värskendada ka muusika- ja tantsuhariduse sisulist kvaliteeti, et tagada meie rahvuskultuuri jaoks oluliste valdkondade elujõulisus ja konkurentsivõimelisus rahvusvahelises kontekstis. Me teeme tipptasemel kooli, kuhu tahetakse tulla õppima ja õpetama üle Eesti, kogu Läänemere regioonist ja kaugemaltki. Meie missioon on toetada õppijate saamist meistriteks oma erialal ja õnnelikeks inimesteks oma elus, tuginedes omandatud haridusele ja õnnestunud eneseteostusele. Hoolikalt kavandatud ja kvaliteetselt ehitatud õppekompleks annab selleks parimad võimalikud tingimused,“ lisas Raun.

Koolihoonesse planeeritakse umbes 700 õppekohta. Uue hoone suletud netopindala on 23 860 m², tegemist on A-energiaklassi hoonega. Uus Tallinna Muusika- ja Balletikooli hoone saab maailmatasemel õppe-, harjutus- ja esinemistingimused. Lepingu raames ehitatakse ühe maa-aluse ja nelja maapealse korrusega õppehoone, millesse rajatakse lisaks muusikaõppeklassidele ja balleti harjutussaalidele auditooriumid, kontserdisaalid, raamatukogu, ujula, kohvik ja ruumid õpilaskodu jaoks.

Riigi Kinnisvara juhatuse esimees Kati Kusmin tõdes, et uue Muusika- ja Balletikooli loomine on kogu meeskonnale oluline projekt ning panustatakse parima tulemuse nimel. „Oleme saanud hea ja kogenud ehituspartneri, kellega koos uus ja kaasaegne koolihoone rajada. Kindlasti pakub projekt palju väljakutseid, kuid oleme valmis ning pühendunud, et kool avatakse 1. septembril 2022,“ lisas Kusmin.

Tallinna Muusika- ja Balletikooli hoone autorid on Atelier Thomas Pucher Austriast ning 3+1 arhitektid ja T43 Sisearhitektid Eestist. Insenerosade projekteerimise peatöövõtjaks on Novarc Group AS. Ehitusmaksumus kooli rajamiseks on ligikaudu 34,7 miljonit eurot (ilma reservi ning käibemaksuta). Edaspidi lisanduvad sisustuse ning muusikariistade investeeringud. Ehitustööd on plaanis lõpetada 2022. aasta kevadel.

Merko Ehitus Eesti juhatuse liige Jaan Mäe kiidab projektist paistvat ambitsiooni luua loomingut maksimaalselt toetav õpikeskkond. „Oleme teinud oma pakkumust ette valmistades tõsist eeltööd, et leida kõige tõhusam viis tuleviku tippartistide jaoks parima koolihoone rajamiseks. Oleme väga uhked, et saame oma ehituskunstiga Eesti muusika- ja tantsukunsti tulevikule kaasa aidata,“ rõhutas Jaan Mäe algavate ehitustööde olulisust Merkole.

Kooli eskiisid ning video (autor 3+1 arhitektid) https://photos.app.goo.gl/eJkdUCMg6473y1ya9

Gallery

Sillamäe PPA ja Pääste ühishoones peeti täna sarikapiduMariliisK, 02/26/2020 - 13:12

Täna peeti sarikapidu Sillamäe PPA ja Päästeameti ühishoones, millega tähistati hoone maksimaalse kõrguse saavutamist. Sarikapärga käisid alla toomas ning ehitajatele tänu ütlemas Riigi Kinnisvara, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet ning ehitaja (ühispakkujad Dreibau, Arens Ehitustööd, Betoteam ja Pro Ehitus).

Hoone saab valmis septembris 2020 ning asub Sillamäel I. Pavlovi tänaval, mis on üks peamisi ühendusi kesklinna ja mereääre vahel. Sillamäe ühishoone töötingimuste ja -keskkonna kaasajastamiseks ehitatavasse ühishoonesse kolivad Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet ning Viru Vangla Kriminaalhoolduse osakond. Hoone on planeeritud kahekorruselisena ning suletud netopindala ca 1400 m2.

Riigi Kinnisvara projektijuht Kristjan Kukk sõnas, et selliste suurte projektide puhul kehtib hea soovitus teha hetkelisi mõttepause. "Peatu hetkeks ja mõtle ning kõik edasine saab juba selgemaks ja paljud probleemid leiavad lahenduse,“ tõdes Kukk. „Sillamäe ühishoone kui kaasaegne, pilkupüüdev ja energiatõhus hoone loob töökeskkonna, kus on ideaalne võimalus nii Päästeametil ning Politsei- ja Piirivalveametil arendada ühist koostööd ning viia see veelgi paremale tasemele,“ lisas Kristjan Kukk.

Sillamäe Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti ühishoone projekti arhitektideks on Joel Kopli, Koit Ojaliiv ja Juhan Rohtla. Ehitustööde projekteerimise leping sõlmiti arhitektuuribürooga Kuu veebruaris 2018. Projekti kogueelarve on ca 4 miljonit eurot.

„Mul on siiralt hea meel, et need inimesed, kes saadavad korda sadu heategusid ja kelle kiire ning asjatundlik tegutsemine likvideerib sadu ohukoldeid, saavad just Sillamäele väga head töötingimused. Usun, et tänu uutele tingimustele tõuseb nii politsei- kui ka päästeteenuse kvaliteet veelgi ja selletõttu saame kohalikele inimestele pakkuda üha turvalisemat elukeskkonda,“ ütles Ida prefekt Tarvo Kruup.

Ehitustööde hankel kuulutati edukaks ühispakkujad OÜ Dreibau, OÜ Arens Ehitustööd, OÜ Betoteam ja OÜ Pro Ehitus. Omanikujärelevalvet teostab Tallinna Linnaehituse AS. I. Pavlovi tänava äärses tiivas paikevad esimesel korrusel õppeklass, mille taga on päästeautode garaaž koos abiruumidega. Teisel korrusel on meeskonnaruumid ning töötajate riietusruumid, jõusaal ja tehnilised ruumid.

Päästeameti Ida Päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo juhataja Marti Siim tõdes, et sisejulgeoleku ühishoone on kindlasti oluline objekt ühes linnas. „Päästeameti jaoks on väga oluline inimene, meie töötaja, töötajate vaimne ja füüsiline tervis. Kaasaegne töökeskkond, paremad puhke-, õppimis- ja sportimistingimused aitavad alati kaasa, et töötajad tunneksid ennast hästi. Virumaal on väga palju politsei ja pääste ühishooneid. Me saame kindlalt väita, et ühishooned on kahe asutuse vahelise koostöö suurendamise kaasaaitajaks. Päästeamet, Ida päästekeskus ja Sillamäe päästekomando ootavad väga selle uue hoone valmimist,“ lisas Siim.

Riigi Kinnisvaral on koostöös Siseministeeriumi, PPA ja Päästeametiga töös lisaks Sillamäe Pääste ja Politsei ühishoonele ka Pärnu sisejulgeoleku ühishoone ning Nõmme päästehoone. Valmis oleme koostöös saanud päästehooned Kihnus, Lihulas ja Vastseliinas.

Sillamäe ühishoone kunstikonkursile esitati 17 kavandit, mille hulgast valiti võitjaks Urmas Viigi installatsiooni „Mustikas“.

Sillamäe eskiisid Kuu arhitektidelt: https://photos.app.goo.gl/szDkLrGyv4Jtje836

Gallery

Riigi Kinnisvara AS kutsub osalema Kohtla-Järve riigigümnaasiumi ehitustööde riigihankes

Telli uudistevoog

Tallinna Euroopa Kooli B-korpuse hoone katus saab täienduse omanäolise väliskulptuuri “Säde” näol

Riigi Kinnisvara andis üle 2018. aasta kevadsemestri stipendiumid

Riigi Kinnisvara kutsub kõiki heakorrateenust pakkuvaid ettevõtteid osalema heakorrateenuse raamhankes

Riigi Kinnisvara otsib partnerit hoone energiamonitooringusüsteemi testlahenduse tegemiseks ja testimiseks

Riigi Kinnisvara kuulutas välja Saaremaa Gümnaasiumi õppehoone arhitektuurivõistluse

Rapla riigigümnaasiumi kunstikonkursi võitis kunstnik Kaido Ole maal „Oh!“

Eesti kommunismiohvrite memoriaal avatakse 23. augustil

Täna kell 12 avatakse Rapla riigigümnaasium

Algas Viljandi uue haigla ja tervisekeskuse arhitektuurivõistlus

Riigi Kinnisvara AS ja Nordecon allkirjastasid lepingu Kohtla-Järve riigigümnaasiumi ehituseks

EL IT-agentuuri peakontori pidulik avamine

Lihula päästekomandos saavutati juurdeehituse maksimaalne kõrgus

Riigi Kinnisvara AS ja AS Merko Ehitus Eesti sõlmisid ehituslepingu Rakvere Ametikooli liginullenergia õpilaskodu ehitamiseks

Riigi Kinnisvara AS kuulutas välja sügisese stipendiumikonkursi

Tabasalu haridushoonete kompleksi arhitektuurikonkursi võitis ideekavand „Mets“

Riigi Kinnisvara andis Patarei merekindluse üle uuele omanikule Nikolai Esimene OÜle

Täna avati Põllumajandusuuringute Keskuse uus viilhall

Riigi Kinnisvara korraldatud Tallinna Muusika- ja Balletikooli ehitushanke võitis AS Merko Ehitus Eesti

Sillamäe PPA ja Pääste ühishoones peeti täna sarikapidu